Panustasime oma tervishoiuvaldkonna ekspertteadmistega mitmete oluliste tervishoiureformide sündi.
Toetasime Päästeametit korteriühistute tuleohutus- ja elanikkonnakaitsealase nõustamise protsessi parendustega, et tõhustada nõustamisteenust ja tagada korteriühistute ohutus.
Koostasime Politsei- ja Piirivalveametile praktilise käsiraamatu omavalitsuste toetamiseks avaliku ruumi planeerimisetel, et juba ruumiloome etapis aidata ennetada kuritegusid ja tugevdada kogukonna turvatunnet. Turvalise ruumiloome käsiraamatuga ning uuringu ettekannetega saab lähemalt tutvuda PPA kodulehel.
Viisime 2025. aastal eduka lõpuni kolm Euroopa Komisjoni SG Reformi poolt rahastatud ja erinevate ministeeriumite poolt ellu kutsutud reformi alusanalüüsi. Töötasime välja riigi rahanduse tõhustamiskavad, lõime esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimiseks vajaliku piirkondliku toimemudeli ning kaardistasime optimaalsed kestliku lennukikütuse (SAF) tehnoloogiliste lahendused ja tootmisvõimalused nii Eestis kui Lätis.
Toetasime eelmisel aastal Justiitsministeeriumi vanglasüsteemi tuleviku planeerimisel, viies läbi vanglakohtade võimaliku väljarendi finantsanalüüsi, mille eesmärk oli hinnata uue väljarendimudeli majanduslikku mõistlikkust ning mõju riigieelarvele. Analüüsi käigus kaardistasime erinevad teenuse korraldusvõimalused, võrdlesime neid rahvusvaheliste praktikatega ning modelleerisime pikaajalised kulud ja tulud riigile. Töö tulemusena pakkusime välja rahaliselt jätkusuutlikud stsenaariumid ning tõime esile peamised riskid ja muud tegurid, mis mõjutavad vanglakohtade pakkumise tulevikku Eestis. Meie analüüs andis ministeeriumile vajalikud sisendid põhjalike otsuste langetamiseks ning kaasaegsema ja kuluefektiivsema vanglate infrastruktuuri halduse kujundamiseks.
Koostasime Eesti Rahvusraamatukogule raamatukogude sündmus-, proaktiivse- ja nõusolekuteenuse ärianalüüsi, mille eesmärgiks oli analüüsida raamatukoguteenuste kasutamisega seotud isikuandmete töötlemise protsesse ja kättesaadavust, lähtudes ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi (ÜÜRS) tulevikuvisioonist.
Oma töös tõime esile, kuidas automaatne andmevahetus ja personaliseeritus aitavad muuta raamatukoguteenused kasutajale mugavamaks, turvalisemaks ja läbipaistvamaks.
Loe lisainfot ja vaata järele projekti esitlust RaRa kodulehel
Andsime olulise panuse riigiportaali eesti.ee ettevõtja vaate arendamisse. Lõime ettevõtjatele uue avalehe ja töölaua, mis koondab nende jaoks olulise info ühte kohta. Samuti aitasime luua uue teemalehe „Kohalikud teenused“, mis toob kokku kõik kohalike omavalitsuste pakutavad teenused ettevõtjatele. Lisaks pakkusime välja personaliseeritud lahenduse olemasolevale „Rahastamise võimalused“ teemalehele, mis pakub ettevõttele esmajoones neid toetusi, mis talle tema profiili alusel kõige paremini vastavad.
2025. aastal lansseeriti riigiportaali ettevõtja vaates „Töötajatega seotud toimingud“ ning „Eksport“ teemalehed, mille väljatöötamisse samuti panustasime. Lisaks riigiportaalile andsime panuse ka riigi mobiilirakenduse arendusse, andes soovitusi ning luues esmase prototüübi ettevõtja vaate loomiseks.
Aitasime eelneval aastal Sotsiaalkindlustusametil kujundada kaasaegse ja andmepõhise lähenemise kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö järelevalveks, töötades välja uue haldusjärelevalve riskimudeli. Mudeli eesmärk on tugevdada riigi võimekust tuvastada varakult lastekaitsetöö kitsaskohti ning suunata järelevalve ressursid sinna, kus lapse õigused ja heaolu võivad olla enim ohustatud.
Töö käigus kaardistasime süsteemsed riskid omavalitsuste lõikes, analüüsisime olemasolevat praktikat ning viisime läbi intervjuud SKA spetsialistide, omavalitsuste ja rahvusvaheliste ekspertidega. Saadud teadmiste pinnalt kujundasime andmepõhise riskihindamise metoodika ning töötasime välja praktilise analüüsivahendi, mis võimaldab SKA-l riske hinnata regulaarselt ja võrreldavate indikaatorite alusel. Valminud mudel võimaldab SKA-l liikuda kogemus- ja reageerimispõhisest lähenemisest strateegilisele ja ennetavale järelevalvele, toetades lastekaitsesüsteemi tõhusamat toimimist üle Eesti.
Muutuvas maailmas seisavad ettevõtted ja organisatsioonid üha keerukamate väljakutsete ees, mis vajavad väga laiapõhjalisi eriteadmisi ja kogemusi. Meie arvates peitub juhtimisnõustamise edu saladus selles, et suudame kokku tuua õiged inimesed ning panna nad ühise eesmärgi nimel tulemuslikult tegutsema. 2025. aastal laiendasime jõuliselt oma koostööpartnerite võrgustikku ja juhtisime edukalt suuri, enam kui 10 välispartneriga konsortsiume.
Lõpetasime 2025. aastal edukalt ülemineku Google keskkonnalt Microsoft M365 töökeskkonnale ning võtsime alates 1. juulist kasutusele Copiloti teenuse. Üle 230 000 PwC töötaja enam kui 100 riigis, sh Eestis, kasutavad nüüd Copilotit oma igapäevase töö osana lisaks meie omatootele, ChatPwC-le.
Tehisintellekti (AI) tegelik jõud ja potentsiaal ei seisne tõhususes, vaid inimeste võimestamises mõelda, otsustada ja tegutseda suurema selgusega. Kui AI laieneb sügavamale organisatsiooni tegevustesse, avab see uusi võimalusi. AI tõeline mõju avaldub siis, kui inimesed saavad seda kasutada kiiremate, targemate ja paremini informeeritud otsuste tegemiseks. PwC‑s läheneme AI‑le just sellest vaatenurgast.
Arvestasime, et kuna PwC tegutseb üleilmselt, peab meie lähenemine põhinema vastutustundlikul AI kasutusel, globaalsel juhtimisel ja suurorganisatsioonile sobival turvalisuse kõige kõrgemal tasemel. PwC eesmärk ei ole AI‑d kasutada ajutiselt ja ühekordseteks lahendusteks või eksperimentideks, me soovime AI põimida meie igapäevase tööviisi osaks—selleks, et edendada teadmisi, koostööd ja usaldust.
Tarmo Meresmaa
Digitaalsete lahenduste ja partnersuhete juht, PwC Estonia
Tel: +372 5819 3443
Elis Raudkett
Ärianalüüsi ja reaalajamajanduse juhtivkonsultant, PwC Estonia
Tel: +372 5853 9914