Rahandusministeerium avalikustas PricewaterhouseCoopers Advisorsi ja statistikaameti poolt läbi viidud uuringu aktsiisipoliitika mõjust Eesti majandusele, mille tulemusi saab valitsus oma aktsiisipoliitikat kujundavate otsuste alusena edaspidi kasutada.
Uuringu järgi on aktsiisimäärade järsul tõusul ja langetamisel ennustamatu mõju, mida on sama hästi kui võimatu prognoosida. Seetõttu tuleks aktsiisipoliitikat kujundades vältida nii suuri tõuse kui ka langetamisi. Ühtlasi peaksid aktsiisipoliitika eesmärgid olema selgelt määratletud ja kommunikeeritud ning muudatustele rakendumisele peaks eelnema piisav aeg, et turg jõuaks nendega kohaneda.
Aktsiisikaupadega seotud ettevõtete tööhõive osakaal kogu tööhõivest on muudatuste järel seni jäänud pikaajalises vaates samale tasemele. Osa väiksemaid jaekaubandusettevõtteid on küll töötajate arvu vähendanud, kuid seevastu on töötajate arv kasvanud suuremates poodides.
Piirikaubandus ei ole tingitud üksnes aktsiisipoliitikast, selgub uuringust. Juba alguse saanud piirikaubandust lõpetada on sama hästi kui võimatu. Ka teiste riikide kogemus näitab, et poliitikamuudatused saavad edukalt piirikaubanduse kasvu üksnes piirata.
Eesti ja Läti vaheline piirikaubandus ei puuduta ainult aktsiisikaupu – juba varem on Eesti tarbijad sealt ostnud ka ehitusmaterjale ja aiakaupu. Kui selliste kaupade hinnavahed püsivad, ei aitaks ka aktsiisimäärade langetus olulisel määral vähendada piirikaubandust. Seda näitab ka teiste riikide kogemus.
Analüüsi käigus töötati välja süsteemsed meetodid ja prognoosimudel, mille abil on võimalik hinnata kavandatavate aktsiisimuudatuste laiemat sotsiaalmajanduslikku mõju, sealhulgas ettevõtete kasumile, investeeringutele, tööhõivele. Nende tegurite hindamine aitab täpsemini prognoosida aktsiisimuudatuste oodatavat mõju riigieelarve aktsiisitulule.
Analüüsi „Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes“ viis läbi PricewaterhouseCoopers Advisors koostöös statistikaametiga oktoobrist 2018 kuni märtsini 2019 rahandusministeeriumi tellimisel. PwC poolt osalesid uuringu koostamisel Erki Mägi, Karmen Limmer, Mareta Moring ja Eveli Glinjanski koostöös PwC Poola modeleerimis- ja mõjude hindamise eksperttiimi ning statistikaameti analüütikutega.
Loe lähemalt ja tutvu lisamaterjalidega Rahandusministeerumi kodulehel.