Peeter Koppel: ajalugu ei kordu, riimi aga läheb küll!
.jpg)
„Muinasjutuvestmine on minu teema. Kipun arvama nagu Mark Twain, et ajalugu ei kordu, aga riimi läheb küll,“ alustas SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel oma ettekannet 12. novembril Kultuurikatlas toimunud finants- ja maksuvaldkonna uuendustele keskenduval PwC aastakonverentsil. Tema sõnul on majandustegevuse ajalugu ligi 4000 aastat uuritud ning käitumised on suhteliselt mustrilised. Koppeli sõnul on tänasega riimuv üsna hästi leitav ca 70 aasta tagusest ajast – intressid on rekordmadalad, raha trükitakse juurde, geopoliitiline surve on tajutav ning kõigil on pikemat perspektiivi vaadates natuke halb tuju.
„Kui 70 aastat tagasi järgnes sellele olukorrale kuldne ajastu, siis võiks teha rõõmsa järelduse, et kuna inimloomus ei ole muutunud ning ajalugu küll ei kordu, vaid riimub, siis laulame kõik koos „Üles-üles, hellad velled!“ ning ajutised raskused saavad peagi ületatud - kuid siinkohal lähevad värsiread siiski riimist välja,“ sõnas Koppel.
Tema sõnul on selles riimis erinev üks väga kriitiline faktor – demograafia. „Rahvastiku kasv on selgelt allpool taastootmise määra, vananev rahvastik ei ole pikaajalise ja struktuurse majandusarengu mootoriks, nn beebibuumerid on tööelust eemaldumas. Seega demograafia pildi järgi arenenud maailmas majanduskasvu välja ei pigista,“ tõi Koppel olukorra tõsiasjadest näiteid.
Koppel loetles veel ridamisi tegureid, millest struktuurselt vaadates joonistub pilt, nagu oleksid asjad üsna pahasti: demograafiline seis on halb, (kestvus)kaupade küllastumine, riigi rahakottide keskkond ei ole kasvusõbralik, positsioone on saanud erinevad huvitavate soengutega tegelased, kasvanud on immigratsioonivastasus, tõkendid pitsitavad kauplemist ning vähenenud on nii kaubavahetus kui ka piiriülesed investeeringud,“ loetleb Koppel asjaolusid, kuid lisab optimistlikumal noodil, et ehk ikka ei ole kõik läbinisti halvasti.
Koppel näeks päästerõngana tootlikkuse kasvu, mis on üheks majanduskasvu alustalaks, kuid ütleb, et vaja oleks midagi sellist, mille mastaap oleks piisav, et majanduse ja ühiskonna struktuur laiemalt paremuse suunas ümber korraldada: „Varasemalt on seda suutnud näiteks aurumasin ja elekter, aga ka auto ja internet. Paljud panustavad täna tehisintellektile, kuid lootus, et tehislik intelligents ületaks loodusliku rumaluse juba lähiajal, ei paista olevat realistlik,“ ütleb Koppel.
Lõpetuseks tsiteerib Koppel majandusajaloolast David Landes´it, kes on öelnud, et maailm kuulub optimistidele, kuid rõhutab, et ilmselt negatiivsed reaalintressid kahjuks igavesti ei kesta ning pidevalt kasvav laenukoorem paneb peast kinni haarama.
Võta meiega ühendust
