ESG - sajandi kasvuvõimalus

^{Detsember 2020}

Olulised üleilmsed sotsiaalsed muutused iseloomustavad meie põlvkonda ning eesootavat kümnendit: Black Lives Matter liikumisega seotud rahutused ja aktsioonid on tõstnud esile rassismi ja laiemalt võrdse kohtlemise probleemid, kliimamuutustega seotud massirahutused on pannud noored muretsema inimkonna säilimise võimaluste osas järgmise 100 aasta jooksul ning pandeemia on juhtinud kõige muu kõrval tähelepanu samuti sotsiaalsele ebavõrdsusele. Ja kuigi ESG-d üha enam esiletoovad regulatsioonid nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide tasandil ei lahenda kõiki meie elu ümbritsevaid probleeme on esmakordselt tehtud siiski silmnähtavaid pingutusi kapitalivoogude suunamiseks kestlikesse investeeringutesse, et saavutada pikaajaline ja kaasav majanduskasv. Maamärk muutusteks on Euroopas tähistatud jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava kaudu, mistõttu ei ole küsimus kas, vaid millal finantssüsteem ning laiemalt ärid muudatusi vedama asuvad. Nn “rohelised laenud” ja muud rohelised instrumendid, ent avaramalt ESG põhimõtted, on ilmunud juba ka meie turule. On ainult aja küsimus, mil kestlik rahandus ning finantstoodete ja -teenuste mõju hindamine kestlikkuse seisukohast muutub peavooluks.

Kuidas me selle ESG-ni üldse jõudsime?

Ehkki siin maailmas pole midagi päris uut said üleilmsed muudatused tuule tiibadesse 2015. aastal, kui ÜRO Peaassamblee võttis vastu uue üleilmse kestliku arengu raamistiku – kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mis sisaldab 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ehk SDG-d (inglise k Sustainable Development Goals), 169 alaeesmärki ning suunised nende elluviimiseks. Tegevuskava taustal nähakse ette ka aruandlussüsteem eesmärkide täitmise jälgimiseks. Aasta hiljem, 2016. aastal, saavutati nn “Pariisi kokkuleppe”, millega seati muude meetmete kõrval eesmärgiks tugevdada reageerimist kliimamuutustele, ühitades rahastamiskavad kestliku arengu eesmärkidega. Teadupärast astus USA sellest leppest välja, kuid pole välistatud nende taasliitumine ja kliimakokkulepete üleilmne taaskäivitamine. 2017. aastal kinnitasid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste juhid Nõukogu järeldustes liidu ja selle liikmesriikide kindlat tahet rakendada 2030. aasta kava täielikult, sidusalt, ulatuslikult, integreeritult ja tõhusalt ning tihedas koostöös partnerite ja muude sidusrühmadega. 11. detsembril 2019 avaldas komisjon teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ehk nn Green Deal. ESG ratas on sellega pöörlema pandud ning trendist on saamas revolutsioon, mida fondivalitsejad ja institutsionaalsed investorid pole varem kunagi kogenud. Sisuliselt on kõigi investorite pilgud pööratud kestlike mõjude arvestamisele ning mittefinantsalaste teemade  prioritiseerimisele.

Piiride kadumine traditsioonilise ja kestliku rahastamise viiside vahel - muutused õigusraamistikus

Avalik sektor, ennekõike Euroopa Parlamendi kaudu, kutsub üles kaasama rohkem erasektori vahendeid keskkonna ja kliimaga seotud kulutuste rahastamiseks, eelkõige selliste stiimulite ja meetodite kehtestamise kaudu, mis ergutavad ettevõtjaid mõõtma oma ettevõtte keskkonnakulusid ja keskkonnateenuste kasutamisest saadavat kasumit. 

Piirid traditsioonilise ja kestliku rahastamise vahel kaovad muutuvate regulatsioonide taustal 2022. aastaks. Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks loodud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond on aidanud avaliku sektori vahendite kõrval suunata kestlikesse investeeringutesse ka erasektori investeeringuid. Ühised kriteeriumid, mille alusel otsustada, kas majandustegevus on kestlik, sealhulgas milline on selle mõju keskkonnale, on aluseks nõuete järgimiseks.

Et vältida investorite huvide kahjustamist, peavad finantstooteid pakkuvad fondivalitsejad ja institutsionaalsed investorid avalikustama, kuidas ja mil määral kasutatakse nende investeeringute keskkonnasäästlikkuse kindlaksmääramiseks keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume. Avaldatud teave peab võimaldama investoritel mõista, milline osa finantstoote investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr. Selline teave võimaldab riiklikel pädevatel asutustel hõlpsasti kontrollida avalikustamiskohustuse täitmist ja tagada selle kohustuse täitmine kooskõlas riigisisese õigusega. Nende õigusnormidega püütakse korvata jätkusuutlikkuse valdkonnas investorite ja finantsturu osaliste või finantsnõustajate vahelise teabevahetuse asümmeetriat. Teabe kättesaadavus on hädavajalik, et juhtida riske, mis tulenevad keskkonnaalaste, sotsiaalsete või äriühingu üldjuhtimisega seotud sündmuste mõjust investeeringute väärtusele. Regulatsioonide kohaselt tuleb investeeringute jätkusuutlikkuse tagamiseks avalikustada ka negatiivsed keskkonnaalased, sotsiaalsed või äriühingu üldjuhtimisega seotud mõjud, näiteks vett saastavate või bioloogilist mitmekesisust hävitavate varade puhul.

Erasektori panus majanduse elavdamisel ja kestlikul rahastamisel

PwC uuring, milles osales 200 fondide varahaldurit, 300 institutsionaalset investorit ja üle 800 jaeinvestori, kirjeldab ESG-d kui “paradigma muutust”, mis saab olema suurim põhimõtteline muutus investeerimismaastikul pärast börsil kaubeldavate fondide kasutuselevõttu. 

Samas on Euroopa Komisjon tõdenud, et jätkusuutlikule ja rohelisele majandusele üleminekuks vajalike investeeringute maht on kaugelt suurem avaliku sektori võimekusest, mistõttu on oluline just erasektori panus. Varahaldurid saavad maailma paremaks muuta, suunates kapitali ümber jätkusuutlikele ettevõtetele ja uuendustele, aidates kaasa vähenevatele kasvuhoonegaasidele, kliimamõjude juhtimisele, ringmajanduse edendamisele ning tehes suuremaid jõupingutusi mh sotsiaalse ebaõigluse kaotamiseks.

Fondivalitsejatel on kasutada viimaste hinnangute alusel suurusjärgus 110 triljonit dollarit varasid üleilmselt (s.o 20 korda suurem kui USA aastane riigieelarve), mille mahud jätkavad kasvamist ja ulatuvad ligi 150 triljoni dollarini aastaks 2025. Need vahendid loovad tohutu perspektiivi kestliku majanduse rahastamiseks, mis on ühtviisi oluline nii investorile, aktsionärile, majandusele kui ühiskonnale laiemalt.

Kommentaar: Teadlikkuse tõstmine on tähtis

Vaata rohkem: Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum