Jaanuar 2022
Kõik Euroopa Liidu börsil noteeritud ettevõtted peavad majandusaasta aruannetes arvestama ESEFi nõuetega ning esitama need masinloetavas formaadis. PwC audiitorid Natalia Pintsuk ja Janno Hermanson uurisid koostöös PwC UK iXBRL-i tippspetsialisti Jon Rowdeniga põhjalikumalt esitatud ESEFi aastaaruandeid. Allolevalt mõned tähelepanekud, millest võiks kasu olla ka kõigil teistel, kes ESEFi majandusaasta aruannetega kokku puutuvad.
ESEFi kasutuselevõtt teeb andmete elektroonilise kasutamise oluliselt lihtsamaks ning annab investoritele, järelevalveorganitele ja teistele huvirühmadele võimaluse võrrelda börsiettevõtte raamatupidamisaruandeid teiste äriühingutega üle Euroopa, ilma et peaks andmeid uuesti sisse trükkima või tõlgi abi paluma.
Ehkki eesmärk on üllas, tuleb kõigepealt öelda, et iga ettevõte, kes sellise aruande on tänaseks esitanud, väärib tunnustust, sest uut on siin palju. Kiitus neile, kes on suutnud uued nõuded endale selgeks teha!
Sellegipoolest oli murettekitav vigade hulk, mida aruandeid lähemalt uurides märkasime. Leidsime börsile esitatud aruandeid, milles oli üllatavalt suur osa masinloetavaid märgistusi kas valesti paigaldatud või jäetud need üldse lisamata. Panime kirja kümme suurimat meile ilmnenud probleemi, millele võiks aruannete esitamisel tähelepanu pöörata. See ei ole kindlasti ammendav loetelu võimalikest vigadest, kuid annab kasulikke näpunäiteid neile, kes valmistuvad lähiajal esmakordselt ESEFi aruannet esitama.
1. Taksonoomiast vale märgistuse valimine
See võib juhtuda, kui teete taksonoomiast märksõnaga otsingut ja valite seejärel esimesena ilmunud vaste. Nii võib näiteks juhtuda, et kasutate bilansi puhul ekslikult hoopis rahavoogudega seotud märgistusi.
2. Laiendmärgistuse loomine, kui taksonoomias on sobiv märgistus olemas
See on ajahädas olijate tavaline päästerõngas. Milleks otsida õiget märgistust, kui võib kiiresti luua spetsiaalse laiendmärgistuse lisaks?
3. Laiendmärgistuse loomata jätmine seal, kus seda vaja on
See on eelmise probleemi peegelpilt – valitakse taksonoomia märgistus, kuigi see antud andmete ja asjaolude juurde tegelikult ei sobi.
4. Finantsaruannete kirjetele ei ole listud elektroonilisi märgistusi
Näiteks kui ettevõtte koondkasumiaruande tulude ja kulude osas soovitakse lisada täiendavaid kirjeid või koondridu, mis ei ole esitatud IFRS taksonoomias, kuid ettevõte soovib neid koondkasumiaruandes esitada, siis tuleks luua ja märgistada ettevõtte spetsiifiline laiendkirje, kuid teatud puhkudel on need jäänud tegemata, kuigi peaks.
5. Märgistus on vale
Igal märgistusel on oma tähendus: kas deebet/krediit või rahavoogude ja liikumiste puhul üles/alla. Neid märke saab vajadusel ümber pöörata, kuid eksida on lihtne, seega tuleb olla hoolas.
6. Ankurdamine jääb tegemata
Ankurdamine on laiendmärgistuse sidumine ESEFi taksonoomiaga ning mõnikord on vaja rohkem kui ühte ankrut. Mõnel juhul jääb aga ankurdamine hoopis tegemata, kuigi see on vajalik.
7. Vale ankurdamine
Ankurdamise reeglid on üksikasjalikud, seega on vaja tunda nii neid kui ka ESEFi taksonoomiat, et valitud saaks kõige sobivam märgistus.
8. Märgistus on struktureerimata
Finantsaruande kirje on küll märgistatud, kuid on seostamata, millise põhiaruandega märgistus seondub ja eeltoodu ei ole reeglitega kooskõlas. Lisaks sidumisega põhiaruannete kirjetele on oluline ka see, et märgistuse järjekord oleks struktureeritud samamoodi nagu inimloetavas formaadis.
9. Täpsuse probleem
Kui kõik arvandmed esitatakse näiteks miljonites, peaks teisendamine olema suhteliselt lihtne. Mõned andmed võivad aga olla esitatud teisel kujul, näiteks tulu aktsia kohta koondkasumiaruandes, mille esitamine võib olla vajalik ka sendi täpsusega ühe aktsia kohta. Lisaks võivad arvandmed olla esitatud ka erineva hulga komakohtadega, mistõttu tasub siin olla tähelepanelik.
10. Aritmeetilised seosed
Finantsaruannete kirjete koondsummad peavad ühtima vastava grupi finantsaruannete ridade summadega. Näiteks kui finantsseisundi aruande põhivarad koosnevad materiaalsetest ja immateriaalsetest põhivaradest, pikaajalistest nõuetest ja tasutud ettemaksetest, siis need kokku moodustavad põhivara, mis peavad ühtima põhivara koondsummaga. Sageli on aga praktikas juhtunud, et alamkirjete summa ei ühti koondkirje summaga, kuigi peaks.
Lisaks kirjeldatud enamlevinud vigadele tegeleb vigade korje ning nende kirjeldamisega ka rahvusvaheline XBRL organisatsioon. Emitendid ja muud huvitatud osapooled saavad täiendavat infot vigade kohta vastavalt kodulehelt. EU majandustsooni emitentide ESEF formaadis aruannetega on võimalik tutvuda siin.