PwC: aktiivset tehinguturgu on oodata ka sel aastal

Veebruar 2022

Muuhulgas soodustavad tehinguid jätkuvalt kõrge majanduslik optimism ning kapitali maht turul, kuid sellegipoolest on tõenäoline, et 2022. aastal uusi rekordeid ei püstitata tingimustes, kus võib oodata kõrgemaid intressimäärasid, inflatsioonitempo suurenemist, suuremat volatiilsust aktsiaturgudel, aga ka jätkuvaid tarneahela probleeme ning kasvanud geopoliitilisi pingeid. 

Eelmisel aastal oli Tallinna börs üks enim tõusnud börse maailmas – OMXTGI indeks tõusis aastaga 49 protsenti. Noteeritud ettevõtete kasvu ja kõrgema hinnastamise najal on tõusnud ka eraomandis olevate ettevõtete hinnaootused ning tehingukordajad, mistõttu peavad ostjad leidma täiendavaid viise, kuidas tehingute kaudu olulist väärtust luua. Teisalt on äride omanikel mõistlik hinnata oma ettevõtte struktuuri ning pikemat strateegiat ja kaaluda nende ettevõtete müüki või äri osade eraldamist, mis on põhitegevusest kaugel või omanikele väärtust ei loo. Võttes arvesse tehingute kõrgemaid väärtuskordajaid ja investorite ootusi, tuleb 2022. aastal ja ka edaspidi keskenduda ennekõike väärtuse loomisele.

Aktiivses ühinemiste ja omandamiste keskkonnas ei määra tehingu väärtust hind, vaid potentsiaalsed sünergiad, mida on võimalik saavutada hoolikalt läbimõeldud väärtusloome strateegia abil.

Digitaalsed võimalused ja väärtuse loomine

Kuigi paljude tehingute ajendiks on endiselt turu konsolideerimine (näiteks Hobby Hall ja Pigu ning Eesti Energia ja Imatra Elekter) ja mastaabi kasvatamine, näeme nii globaalselt kui kohalikul tasandil pea igas tööstusharus ettevõtteid end tehingute kaudu agressiivselt ümber kujundamas. Mõnel juhul on see ajendatud COVID-19 pandeemia tagajärjel muutunud kliendinõudlusest, teisi kannustab soov tulla paremini toime selliste ohtudega nagu näiteks tarneahela katkemine, kuid rõhku pannakse ka vastavusele jätkusuutlikkuse (ESG) printsiipidega.

Ümberkujundamine hõlmab üha enam digitaalsete võimaluste ärakasutamist. Kasvav trend on, et tehnoloogiasse investeerivad ka need, kes tegutsevad ise väljaspool tehnoloogiasektorit. Näiteks omandas Šveitsi kindlustuskontsern Zurich Insurance Group hiljuti suhtlusroboti arendamisega tegeleva Eesti idufirma AlphaChati. 

Fintech-investeeringud tõenäoliselt kasvavad, kuna ühest küljest püüavad jaemüüjad ostlemist ja makseid veelgi mugavamaks muuta ning teisalt omandavad suured finantsasutused digitaalpanganduse ja makseteenuste ettevõtteid. Sarnast dünaamikat näeb ka tervishoius – pandeemia on kiirendanud tehnoloogia kasutuselevõttu ning järgnevatel aastatel võib ka selles sektoris oodata veelgi rohkem ettevõtete omandamisi.

Ümberkujundamine ei pruugi alati tähendada omandamist. Nii mõnedki ettevõtted on müünud teatud ärivaldkondi või äri osi ja pakuvad varasemast vähem teenuseid või on vastavalt tarbija käitumisele oma portfelle muul moel ümber kujundanud. Toimunud on ka suuremaid eraldumisi, kuna praegustes turutingimustes on ettevõtetel niimoodi sageli paremad võimalused edasiseks arenguks. Näiteks väljus Saint-Gobain hiljuti ehitusklaaside ärisuunast ning müüs Eestis Baltiklaasi Barrusele; Omniva ja Inbank müüsid Maksekeskuse Luminorile; Falck väljus maanteeabi ärist Skandinaavias, Eestis ja Leedus; Tallink väljus rõivaste frantsiisiärist ning kaubamajade kett Stockmann müüs Tallinna ja Riia kaubamajade kinnistud. Tõenäoliselt jätkub huvi strateegilise äri osade müügi ja eraldamise vastu ka 2022. aastal.

Turul on rohkelt kapitali, mis otsib jätkusuutlikke ettevõtteid

Pretsedenditult ühinemiste ja omandamiste kõrge taseme võtmeteguriks on investeerimiskapitali rohkus ning mitmekesisus. Suured ettevõtete vahelised tehingud, mis toimusid 2021. aastal ning mida võib oodata ka 2022. aastal, olid ajendatud ettevõtete heas seisus bilanssidest ning tugevast turupositsioonist.

PwC Eesti M&A valdkonna juhtivkonsultandi Sass Karemäe sõnul võib oodata tehingutelaine jätkumist ka 2022. aastal. Erakapitali investeerimisfondide (Private Equity) aktiivsus on olnud pikalt kasvutrendis – 2020. aasta jooksul tehti Eesti ettevõtetesse kokku 47 fondiinvesteeringut, mida on rohkem kui kunagi varem (2021. aasta statistika on veel koostamisel). Kuigi 2020. aasta tehingute kogumaht oli sellele eelnenud aastaga võrreldes madalam, oli 2021. aasta alguses Eestisse investeerivate fondide nn „püssirohi“ ehk investeerimata kapital rekordtasemel – 700 miljonit eurot ootas investeerimist. Lisaks kaasasid Baltikumi suurimad fondid BaltCap ja Livonia aasta jooksul investoritelt uutesse fondidesse vastavalt 177 miljonit ja 147 miljonit eurot täiendavat kapitali, kusjuures Livonia on uuest fondist teinud juba kaks investeeringut.

Märkimisväärne osa erakapitali investeeringutest on seotud digitaalse arenguga. Teine suund, millele panustavad ka BaltCapi ja Livonia uued fondid, on võimalused avaldada investeeringute kaudu positiivset mõju keskkonnale ning ühiskonnale. Samuti haaratakse traditsioonilisi tarbija-, tootmis- ja muid ärisid, optimeerides tegevust ja pakkudes investoritele väljumisel kindlat tulu.

Viimase aasta jooksul on globaalsel tasandil ilmunud veel üks konkurent: spetsiaalsed omandusettevõtted (SPAC) eraettevõtete börsile viimiseks. Selle näiteks on 2020. aasta lõpu ja 2021. aasta alguse SPAC-buum, aga ka SPAC tehingute hüppeline kasv 2021. aasta neljandas kvartalis. Ka SPACide puhul on kõige kuumem kaup tehnoloogia, kuid investeeringud on seinast seina. Uut tüüpi alternatiiv eraettevõtte börsile viimiseks võib ka Balti turule jõuda – juba eelmisel aastal noteeriti esimesed SPACid Soome ja Rootsi börsidel.

ESG – vältimatu tehingute osa

ESG (Environmental, Social and Governance) ehk ettevõtete keskkonnamõjude juhtimine ning sotsiaalsete aspektide ja vastutustundliku valitsemispraktika arendamine on tehingu väärtuse loomise aspektidena üha suurema kaaluga nii ostjate kui ka müüjate jaoks. Need võivad mõjutada ettevõtte atraktiivsust potentsiaalse tehingupartnerina. Tervelt 79% rahvusvaheliselt küsitletud investoritest on vastanud, et ESG-riskid on oluline faktor investeerimisotsuse tegemisel (PwC 2021 Global Investor Survey).

Ettevõtete ESG-alaseid algatusi uuritakse tehingute puhul põhjalikumalt nii riskide kui ka võimaluste vaatenurgast. PwC Eesti ESG valdkonna juhi Merili Varese hinnangul on oluliselt kasvanud nõudlus järjepideva ja kvaliteetse informatsiooni järele, mis suurendaks tehingupartnerite läbipaistvust ESG strateegiate ning tegevusplaanide osas. Eesmärgiks ei ole mitte ainult hoida ära võimalikud negatiivse keskkonna- või sotsiaalse mõjuga investeeringud, vaid aidata kaasa pikaajalisele positiivse väärtuse loomisele. Kaks kolmandikku institutsionaalsetest investoritest usub, et ESG-st saab järgmise viie aastaga turu standard.

Mida tehinguid kavandades silmas pidada?

2022. aastal seisavad ühinemis- ja omandamisotsuste langetajad silmitsi küsimustega, kuidas teha kindlaks ettevõtte väärtus ning mil moel võtta arvesse selle potentsiaali ehk kuidas mõjutab ettevõtte edasine tegevus tehingu väärtust? 

• Ärimudelite optimeerimine

Strateegiline ärimudeli analüüs on oluline tuvastamaks potentsiaalseid omandamisi, mis parandavad ettevõtte võimekust ning kapitali tootlikkust. Analüüsi käigus võib märgata ka väljumis- ning eraldamisvõimalusi, kasutades ära soodsat turgu.

• Kapitali suunamine kasvule

Nagu mainitud, on tehingute jaoks saadaolev kapitali maht – erakapitali investeerimisvõimekus ning ettevõtete rahapositsioon ja laenuvõimekus – märkimisväärne, kuid huviliste rohkus tähendab suuremat konkurentsi. Oluline on hoida omandamisvõimalused avatuna. Kiusatus raha koguda või aktsionäridele suunata võib kõrgete tehingukordajate tingimustes olla suur, kuid ettevõtte tulevikukindlamaks muutmine läbi investeeringute lisab pikas plaanis rohkem väärtust.

• Väärtuse loomine kõrgete kordajatega keskkonnas

Selleks, et tuvastada, millist väärtust looks tehing investoritele, tuleb minna tavapärastest M&A hindamismeetoditest ja due diligence’i analüüsist kaugemale. Makstes ostjana kõrgemat hinda, on oluline lisaks võimalikele sünergiatele arvestada muuhulgas sellega, kas organisatsiooni eesmärgid, kultuur ning digitaalne kompetents toetavad uue äri liitmist, mis on ka olulised aspektid ettevõtte edu määramisel pärast tehingut.

• Vastupidavuse ja turvalisuse suurendamine

Jätkuvad tarneprobleemid nõuavad vastupidavust ja võivad mõjutada tehingutega seotud hinnanguid ja otsuseid. Samas tuleks olla ettevaatlik, et tarneahela üle kontrolli saavutamise nimel tehinguid tehes mitte üle reageerida – plaane tasub teha järgmiseks kolmeks kuni viieks aastaks, mitte ainult poole aasta kaupa. Jätkusuutlikkus ei tähenda üksnes varuosade ja kaupade tarnet. Kasvav konkurents tööjõuturul, vajadus töötajate täiend- või ümberõppe järele, võimalikud palgatõusud ja töötajate hoidmisega seotud väljakutsed mängivad üha suuremat rolli. Samuti nõuab usaldusväärse küberjulgeoleku ja privaatsuse kaitse tagamine investeeringuid nii müüjatelt kui ka ostjatelt.

Olulisem kui iial enne: põhjalik tegevusplaan

Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2022. aastal on tehinguvõimalusi külluses, kuid õnnestumine on keerukam kui varem. Müügi poolel on turg kapitali rohkusest ja sellest tulenevast suuremast konkurentsist ja kõrgematest kordajatest tehinguid soosiv. Ostu poolel peavad investorid läbi viima põhjaliku analüüsi ning väärtuse loomiseks peaksid tehingud olema kaalutletud ning strateegiliselt läbimõeldud, mitte juhuslikud vaba raha paigutamised. PwC ülemaailmse uuringu kohaselt on enam kui pooled omandamisi sooritanud ettevõtted kahe aasta jooksul pärast viimase tehingu lõpuleviimist aktsionäride tulu osas oma valdkonna keskmisest madalamal tasemel. Soovides 2022. aastal edu saavutada, tuleb arvestada, et tehing ei loo ostjale väärtust automaatselt – paljud ostjad prioritiseerivad väärtuse loomist tehingu algfaasist alates, keskendudes lisaks ilmselgetele sünergiatele ka muudele võimalustele täiendavat lisaväärtust luua.

Seega järgmist tehingut kavandades tuleks arvesse võtta väärtuse loomise kõiki elemente ning koostada mitte lihtsalt kontrollnimekiri, vaid tegevusplaan, mis hõlmab strateegilist positsioneerimist, kasvuvõimalusi, äri- ja tegevusmudelite muudatusi, aga ka bilansi ja käibekapitali täpsemat ülevaadet. Põhjalikkus enne tehingut on seetõttu olulisem kui kunagi varem.

Loe ka Äripäevast.