{{item.title}}
{{item.text}}
{{item.title}}
{{item.text}}
Alates 01.01.2024 on Eestis käibemaksu standardmäär 22% senise 20% asemel. Seoses selle muudatusega on seaduses kaks üleminekusätet.
Alates 01.01.2024 on täpsustatud maksuskeemi mõistet (TuMS § 546 lõige 19).
Maksuskeem on tehing või tehingute ahel, mille eelduseks on maksustamise ebakõla esinemine või mis on kujundatud maksustamise ebakõla tekkimiseks. Nimetatud tingimustele vastavat tehingut või tehingute ahelat ei käsitata maksuskeemina, kui on mõistlik eeldada, et tehingute osalised ei pidanud ebakõlast teadlikud olema ega saanud osa maksustamise ebakõlast tulenevast maksusoodustusest.
Kehtiva TuMS sõnastus „tehingute ahel“ viitab sellele, et maksuskeem koosneb mitmest tehingust. ATAD2 direktiivi sõnastuse puhul võib ka ühe tehingu puhul olla tegemist maksuskeemiga.
Alates 01.01.2024 on täpsustatud TuMS § 548 lõike 1 sõnastust.
Usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui seda tulu ei maksustata § 29 lõike 11 või lõike 12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt ning kui vähemalt üks usaldusfondi osanik on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest ja kes asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena.
Muudatusega täpsustatakse, et 50% usaldusfondi osalusest peaks kuuluma kõikidele sidusettevõtjatele kokku vastavalt ATAD2 direktiivile. Kehtiva TuMS sõnastuse kohaselt peaks 50% usaldusfondi osalusest kuuluma ühele sidusettevõtjale.
Alates 01.01.2024 kaob ära õigus oma maksustatavast tulust maha arvata:
See tähendab füüsilise isiku tuludeklaratsioonis, mis esitatakse:
Jääb õigus oma maksustatavast tulust maha arvata:
kuni 1200 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses Eestis maksustatavast tulust.
Samuti jääb õigus oma maksustatavast tulust maha arvata täiendava kogumispensioni (III samba) sissemakseid, kuni 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas.
Jaanuarist 2024 võimaldatakse II sambaga liitunud isikutel soovi korral tõsta oma 2% kogumispensioni makse määra 4%-le või 6%-le. Selleks tuleb esitada vastav avaldus pensioniregistri pidajale või kontohaldurile (01.01.2024–30.11.2024) ning uus makse määr hakkab kehtima 1. jaanuarist 2025.
2022, nr 3-20-2325
Juhatuse liikmele tehti vastutusotsus seoses tema poolt juhitud äriühingu maksuvõlaga. Maksuvõlg tekkis äriühingu opereerimisest ning deklareeritud maksukohustuses.
Mida õppida:
2023, nr 3-19-2244
Vaidlus puudutas omakapitali mitterahalise sissemakse hinda olukorras, kus kaks kuud tagasi ostetud seadmetega tehti omakapitali sissemakse, kuid see oli kaheksa korda suurema väärtusega kui seadmete ostuhind.
Mida õppida:
Euroopa Komisjon on välja andnud siirdehindade direktiivi ettepaneku, mis integreerib siirdehindade peamised põhimõtted ELi õigusesse, eesmärgiga esitada liikmesriikidele ühised lähenemisviisid.
Ettepaneku põhiprintsiip tuleneb asjaolust, et peaaegu kõik liikmesriigid on ka OECD liikmed ja on seetõttu võtnud kohustuse järgida OECD põhimõtteid ja soovitusi. Vaatamata enamiku liikmesriikide poliitilisele pühendumusele on OECD siirdehindade suuniste roll praegu liikmesriigiti erinev.
Näiteks näitavad liikmesriikide siseriiklikud õigusaktid erinevusi sidusettevõtete määratluses ja eelkõige mõistes „kontroll”, mis on tavaliselt siirdehindade kohaldamise eeltingimus. Teatud liikmesriigid kohaldavad kontrollikriteeriumi täitmise kindlaksmääramisel 25% künnist, teised aga 50% osaluse künnist. See tähendab, et ettevõtted seisavad silmitsi maksude ebakindluse, kõrgete nõuete täitmisega seotud kuludega ning sagedaste ja aeganõudvate õigusvaidlustega, mis loovad tõkkeid piiriülestele tehingutele ning toovad kaasa topelt- ja/või ülemäärase maksustamise riske.
Direktiivi ettepaneku eesmärk on lihtsustada maksueeskirju, suurendades ELi ettevõtete maksukindlust ning vähendades seeläbi kohtuvaidlusi ja topeltmaksustamise riske. Ettepanek võimaldaks liikmesriikide maksuhaldurite ühtsete ja järjepidevate lähenemisviiside järkjärgulist väljatöötamist siirdehindade reeglite tõlgendamisel ja kohaldamisel, hõlmates ELi õigusesse turuväärtuse põhimõtte ning selgitades OECD siirdehindade juhendi rolli. Lisaks peaks ühised siduvad eeskirjad parandama ettevõtete tegutsemist ja aitama kaasa võrdsete tingimuste loomisele ühtsel turul. Liikmesriigid peaksid direktiivi üle võtma ettepaneku kohaselt 2025 aasta lõpuks.
Tulevikus peavad Eesti ettevõtjad hakkama iga-aastaselt hindama, kas nende valdusettevõtetel on piisav majanduslik sisu ning selle puudumisel maksuhaldurit sellest teavitama. Euroopa Parlament kiitis käesoleva aasta jaanuaris heaks ja saatis Euroopa Nõukogule kinnitamiseks ja jõustamiseks uue maksudirektiivi (ATAD III), mis sätestab äriühingute majandusliku sisu nõuded. Direktiivi peamine eesmärk on maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses määrata kindlaks need vari- ja valdusühingud, mis ei tegele reaalse majandusliku tegevusega, vaid mille eesmärk on tekitada maksueeliseid ja keelata neile direktiividest ja maksulepingutest tulenevad maksusoodustused.