Kaugtöö välisriigis: ahvatlev paindlikkus või varjatud maksurisk?

Kui ilm näitab esimesi kevadmärke — päevad pikenevad ja õhk muutub soojemaks — võib ahvatlevana tunduda mõte kolida oma “kontoriga” kuhugi, kus kevad on juba saabunud. Töötajatele, kelle roll seda võimaldab, on kaugtöö välisriigis muutunud üha tavapärasemaks, ning paljud tööandjad pakuvad säärast hüve töötajate hoidmise, heaolu ning töö- ja eraelu tasakaalu toetamiseks.

Siiski peaks enne kohvrite pakkimist ja lennupiletite broneerimist mõistma, et töötaja pealtnäha isiklik elustiilivalik võib ettevõtte jaoks kaasa tuua ootamatuid maksuriske, mida ei soovi ei töötaja ega tööandja. Seda silmas pidades käsitleb artikkel OECD mudellepingu kommentaaride uuendusi, keskendudes eelkõige püsiva tegevuskoha tekkimise (PE – inglise keeles permanent establishment) riskile.

Miks võib välismaalt töötamine probleeme tekitada?

Maksuametid kogu maailmas jälgivad tähelepanelikult olukordi, millal võib välisriigi ettevõtet pidada nende riigis tegutsevaks. Teatud olukordades võib töötaja, kes teeb tööd välisriigis kas kodust või ajutisest elukohast, tahtmatult luua püsiva tegevuskoha (PE) — tööandja tegevuskoha teises riigis. PE võib tekkida, kui töötaja töökoht muutub ettevõtte püsivaks tegutsemise kohaks või kui töötaja tegutseb ettevõtte sõltuva esindajana.

Kui PE on tekkinud, võib ettevõttel tekkida registreerimise, aruannete esitamise ja ettevõtte tulumaksu tasumise kohustus välisriigis.

Mis muutus OECD mudellepingu kommentaarides?

2025. aasta novembris avaldas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) mudellepingu kommentaarid, mis peegeldavad paremini tänapäevaseid paindlikke töövorme. Oluline muudatus on see, et vana põhimõte - kas kodukontor on „ettevõtte käsutuses“ - ei ole enam keskne tegur PE riski hindamisel kaugtöö korral. Selle asemel kasutatakse mudellepingu kommentaarides praktilist kaheastmelist testi, et hinnata, kas kaugtöö võib luua ettevõttele välisriigis püsiva tegevuskoha.

Esimeses etapis vaadeldakse, kui palju aega töötaja tegelikult välisriigist töötab, nn. töötamise aja test. Kui töötaja töötab seal vähem kui 50% oma kogutööajast 12‑kuulise perioodi jooksul, ei loeta seda asukohta üldjuhul ettevõtte püsivaks tegevuskohaks ning PE-d ei teki.

Siiski ei tähenda 50% piiri ületamine automaatselt PE riski realiseerumist. Kui 50% piir ületatakse, rakendatakse ärilise eesmärgi testi. See test keskendub küsimusele, miks töötaja välismaal viibib. OECD 2025. aasta mudellepingu uuendatud kommentaaride kohaselt tuleb esitada lihtne küsimus: kas töötaja on välismaal isiklikel põhjustel või toetab tema kohalolek ettevõtte äritegevust?

Kui kaugtöö on tingitud puhtalt isiklikest põhjustest – näiteks parem ilm, perekondlikud kaalutlused või elustiil –, ei toeta töötaja kohalolek üldiselt ettevõtte ärihuve ega tekita üldjuhul ka PE riski. Oluline on, et hinnang põhineks töötaja tegelikul töökorraldusel, mitte lepingul või ettevõtte sisemistel reeglitel.

PE risk suureneb, kui töötaja kohalolek välisriigis teenib ärilist eesmärki, näiteks kohtumised klientidega, füüsilist kohalolekut nõudvate teenuste osutamine või ärivõimaluste tuvastamine. Vastupidiselt puudub äriline eesmärk olukorras, kus tegevus on juhuslik, töötaja võib töötada välismaalt peamiselt töötaja hoidmise eesmärgil või on ettevõtte eesmärgiks kulude vähendamine.

PE võib tekkida üksnes siis, kui töötaja kohalolek välismaal loob ettevõttele ärilist väärtust ning asukohta kasutatakse piisava regulaarsuse ja püsivusega. OECD mudellepingu artikli 5 lõikes 4 kirjeldatud ettevalmistavate või abistavate tegevuste erand kehtib ka piiriülese kaugtöö puhul.

Kuidas on lood juhatuse liikmete ja tippjuhtidega?

Kuigi kaheastmeline test sobib hästi töötajatele, nõuavad suuremat tähelepanu olukorrad, kus ettevõtte võtmeisikud — asutajad, juhid või juhatuse liikmed — töötavad välisriigis. OECD avalikul konsultatsioonil 20. jaanuaril 2026 tutvustatud “PwC Global Workforce Hopes & Fears Survey” järgi on just tippjuhid kõige tõenäolisemalt täielikult kaugtööl ja sagedamini riigipiire ületamas. Nende strateegilised ja kõrge väärtusega otsused võivad suurendada PE tekkimise riski, kuid OECD mudellepingu ajakohastatud kommentaarid ei anna selles osas veel selget raamistikku.

Juhend rõhutab siiski, et kui inimene on ettevõttes peamine isik (nt. ainuomanik), võib tema kodukontorit välismaal kergemini pidada ettevõtte tegevuskohaks.

Arvestades kõrgemat riski ja vähest reguleeritust, peaksid ettevõtted selliseid olukordi põhjalikult analüüsima ning vajadusel pöörduma maksunõustajate poole.

Praktilised sammud ettevõtetele

Uuendatud OECD mudellepingu kommentaarid loovad struktureeritud raamistiku kaugtöö olukordade hindamiseks. OECD sõnul kohalduvad uued mudellepingu kommentaarid alates 19. novembrist 2025 kõigile kehtivatele maksulepingu sätetele, mis põhinevad OECD mudelleping artikli 5 lõikel 1. Rahandusministeerium ega Maksu- ja Tolliamet ei ole seni nende rakendamise kohta eraldi seisukohta avaldanud.

Sellest hoolimata peaksid ettevõtted arenevas regulatiivses keskkonnas astuma samme võimalike maksukohustuste vähendamiseks, sealhulgas:

• jälgima, kui suure osa tööajast töötaja tegelikult välismaal töötab (jooksva 12‑kuulise perioodi jooksul);

• dokumenteerima, kas välismaal töötamine on isiklik valik või tuleneb ärilistest vajadustest;

• viima töölepingud ja sisepoliitikad kooskõlla tegeliku töökorraldusega, kuivõrd maksustamisel on määrav tegelik olukord, mitte paber.