Eesti IT-arengus kõrgel kohal, sihib veelgi kõrgemale
Mihkel Lauk, PwC
Maailma Majandusfoorum ja INSEAD on juba üle kümne aasta lisanud oma iga-aastasele ülemaailmse infotehnoloogia raportile ka riikide IT-arengu edetabeli (Network Readiness Index), milles hinnatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) mõju erinevate riikide majandustele ja kogukondadele ning selles peituvat tulevikupotentsiaali.
Uuringus on riikide IT-võimekust hinnatud 54 mõõdiku alusel, mis annavad võrdluse kümnes alamkategoorias, mis omakorda jaotuvad nelja suuremasse valdkonda: IKT arengut soodustav poliitiline ja majanduskeskkond, ühiskonna valmidus IKT-lahenduste ja teenuste kasutamiseks, tegelik IKT kasutus ning, viimasena, IKT tegelik ühiskondlik ja majanduslik mõju.
Edetabeli esikümnes domineerivad endiselt Põhjamaad, Aasia „tiigrid“ ning kõrge inimarenguga lääneriigid. Kolm Skandinaaviamaad – Soome, Rootsi ja Norra – kuuluvad kõik esiviisikusse (vastavalt esimesel, kolmandal ja viiendal kohal), Singapur on edetabelis teine ning Holland neljas.
Eestlaste jaoks, kes hindavad oma riigi IT-arengud teadupoolest väga kõrgelt, võib meie 21. koht edetabelis (11.-s Euroopa ning 8.-s Euroopa Liidu riikide seas) tunduda kerge pettumusena. See, et Eesti on kaugel ees Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna riikidest, on vaid nõrk lohutus. IT-vallas tunneb eestlane, et Skype’i leiutanud rahvana peaksime kuuluma tippu isegi võrdluses maailma rikkaimate riikidega.
Enamikes üksikutes kategooriates jääb Eesti koht maailmas vahemikku 20.-30. Ehkki paljudele eestlastele võib tunduda, et suure osa kaasmaalaste jaoks ongi „päris elu“ juba pigem internetis, oleme ka kodanike internetikasutuselt maailmas alles 17.-ndal kohal. Ning ka meie paljukiidetud e-valitsus pole enam mõnda aega eristavaks faktoriks, riigisektori internetikasutuse kategoorias oleme küll väga tublil, aga mitte erakordsel 12.-ndal kohal. Nimetatud kategooria hindamisalusteks on rahva heaolu ja riigi konkurentsivõimet suurendavate IKT-algatuste prioriteetsus valitsuse jaoks ning valitsuse initsiatiiv uute algatuste väljatöötamisel, samuti riigisektori pakutavate e-teenuste hulka.
Valdkonnaks, kus Eesti end häbenemata võib nimetada maailma parimate hulka kuuluvaks, on IKT ühiskondlik mõju, mille raames hinnatakse IKT-lahenduste abil saavutatud tulemusi tervise, elukeskkonna, hariduse ja kodanike ühiskondliku kaasatuse alal. See kategooria mõõdab riigivalitsemise IKT-aspekti tõhusust, e-teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning kodanike e-kaasamist. Nimetatud aspektidelt on Eesti maailmas Singapuri, Lõuna-Korea ja Hollandi järel 4.-ndal kohal.
Milles on jutu moraal? Kindlasti on Eesti kui e-riigi edu taga ka mõningaid väliseid faktoreid, ent tervikuna tuleb tunnustada aastate jooksul tehtud tarku otsuseid ning õigeid valikuid. Väljakutse seisneb mõistagi selles, et tänapäevases maailmas tuleb ka konkurentsis püsimiseks teha märkimisväärseid pingutusi, seda enam oma positsiooni parandamiseks. Võime olla küll uhked oma e-valimiste, e-maksuameti, e-tervise, e-panganduse ja e-kooli üle, aga see ei tähenda, et pingutused paremate ja kasutajasõbralikemate e-kogemuste loomiseks oleksid lõppenud.
PwC sai hiljuti Riigikantselei tellimusel valmis uuringu riigi avalike teenuste integreeritud juhtimise võimalustest. Eesmärk on ambitsioonikas: olla esimene riik maailmas, kel õnnestub kõik riigisektori poolt pakutavad avalikud teenused (nii e-teenused, kui muudes kanalites toimivad) viia ühtsele juhtimisplatvormile. See tähendab standardiseerimist nii teenuste disainis kui ka teenuse elementide kirjelduses ning peab muutma teenuste haldamise ja hindamise oluliselt odavamaks ja efektiivsemaks. Kui kõik avalikud teenused on kirjeldatavad samu mõisteid kasutades ja on mõõdetavad ühtsetel alustel, on võimalik paremini hinnata teenuste kvaliteeti ja mõju ning korraldada paremini teenuste arendust. Tehnoloogiliselt ühilduvad andmebaasid saaksid omavahel ise suhelda ja osutada kodanikele ka „nähtamatuid“ teenuseid: andmete iseeneslikku uuendamist ja muutunud andmete alusel tehtavaid automaatseid või pool-automaatseid otsustusi.
Kirjeldatud ettevõtmine on esialgu veel algfaasis ning selle õnnestumine sõltub suuresti sellest, kas ja kuidas õnnestub tuhandeid erinevate huvidega ametnikke suurt vankrit ühes suunas vedama panna. Ettevõtmise reaalseks ajahorisondiks on viis aastat ning õnnestumise korral oleks Eesti taas ühe rahvusvahelise eduloo võrra rikkam.
Võta meiega ühendust
