COVID-19 erileht PwC ekspertidelt

PwC teeb omalt poolt kõik selleks, et viiruse leviku olukorras hoida nii meie töötajate kui klientide tervist ning aidata selles keerulises olukorras lahendada äritegevusega seonduvaid suuri ja keerulisi väljakutseid.

Oleme PwC Eesti meeskonnas loonud eraldi COVID-19 ekspertrühma, mis aitab kliente kriisiolukorras lahenduste leidmisel. Siia lehele oleme koondanud antud teemaga seonduvad materjalid ja aktuaalsemad küsimused, mida oma klientide jaoks seoses viiruse leviku ja seonduva eriolukorraga lahendada aitame.

Eesti on üks vähestest riikidest maailmas, mille enamik avalikke teenuseid on elektroonselt kättesaadavad. Kuigi kriisiolukord on keeruline meile kõigile, on võimalik siiski jätkata suure osa äritegevusega, mis sõltub avalike teenuste kättesaadavusest.

Globaalse ettevõttena saame kasutada nii oma Aasia kui ka Euroopa kolleegide kriisiplaanide parimaid praktikaid äri- ja finantskonsultatsioonist kuni operatiivsete ja tehniliste lahendusteni. PwC maksu- ja finantskonsultandid ning PwC Legali advokaadid aitavad Teil luua tervikpildi, et neil keerulistel aegadel oma tegevusi süsteemselt navigeerida.

PwC spetsialistid saavad aidata erinevates rollides ja ülesannetega - juhtkonna mõttepartneri ja operatiivse nõuandjana, kriisi projektijuhtimisel, spetsiifiliste probleemide lahenduste väljatöötamisel ja kiirel juurutamisel, inimressurssi laenamisel organisatsioonisiseste tegevuste teostamiseks jpm.



AKTUAALSED ÄRILISED KÜSIMUSED SEOSES COVID-19 KRIISIOLUKORRAGA

Oleme siia koondanud temaatilised materjalid ja aktuaalsed küsimused, mida seoses viiruse leviku ja sellest tuleneva eriolukorraga oma klientidel lahendada aitame. Lehe sisu täiendame jooksvalt lisades värskeid materjale ja uut infot vastavalt valitsuse kriisiplaani arengutele.

Töösuhted
  • Kuidas vähendada töötajaskonda ajutiselt või püsivalt? 
  • Millised on kriisiolukorras erireeglid koondamisel või sundpuhkusel?
  • Kas on vaja sõlmida ajutisi kokkuleppeid töötasu ja -mahu vähendamiseks?
  • Kas on vaja valmistuda koondamisteks? Kollektiivsed koondamised?
  • Kas töömahu vähenemine on ajutine? Sundpuhkus kuni 3-ks kuuks?
  • Kas on vaja ajutiselt töötajaid juurde värvata (kaubandus)?
  • Millised töökohad on võimalik üle viia kaugtööle?
  • Mida teha juhul kui kriitiline mass töötajaid enam tööle tulla ei saa või ei tohi?
  • Millised töökohad on organisatsioonile võtmetähtsusega ja millistest vajaduse korral esmajärjekorras loobuda tuleb?
  • Milliste töötajate järele on vajadus lühikeses ning keskpikas perspektiivis?


Töötukassa kiitis heaks meetmed, mis aitavad tööandjatel säilitada töökohti läbi riigipoolse toetuse töötasude maksmiseks. Toetust saavad tööandjad, kes vastavad kahele kriteeriumile kolmest:

  • kelle käive või tulud on langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga;
  • kellel pole tööd anda vähemalt 30 protsendile inimestest Covid-19 koroonaviiruse leviku tagajärjel;
  • või kes on vähendanud vähemalt 30 protsendil töötajatel palka 30 protsenti.

Töötukassa hüvitab töötajale 70 protsenti eelmise 12 kuu keskmisest brutopalgast kuid mitte rohkem kui 1000 eurot. Kohustus panustada on ka tööandjal, kes peab juurde maksma vähemalt 150 eurot.

Meetme kestvus on märts-aprill-mai ja tööandja saab kasutada sellest perioodist kahte kuud. Oluline on ka, et meede hakkab kehtima tagasiulatuvalt ehk puudutab juba kriisi tõttu koondatud inimesi.

Loe samal teemal Äripäevast.

Indrek Ergma

Nõunik / Vandeadvokaat / Ühinguõiguse ja tööõiguse valdkonna juht, PwC Legal

+372 529 4580

E-post

Maris Alt

Advokaat, PwC Legal

+372 509 8203

E-post

Erki Mägi

Juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht, PwC Estonia

+372 5625 6340

E-post

Karmen Limmer

Avaliku sektori juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 5698 7720

E-post

Maksud

Mis juhtub kui maksudeklaratsioonid ning tasumisele kuuluvad maksud ei saa õigeaegselt esitatud/tasutud?
Kuidas maksude tasumise kohustust edasi lükata? 
Kas maksukoormust on võimalik vähendada? 
Kas ja kui palju tuleb tasuda intressi makseraskuste korral ja kas seda on võimalik vähendada?
Kas kodukontoriga seotud kulude hüvitamine võib tekitada (lisa)maksukohustuse? 
Kas ja kuidas võib muutuda varem piiriüleselt liikunud töötajate töötasu maksustamine? 
Kas ja kuidas on oluline sotsiaalmaksu miinimumkohustus?

Maksuhaldur on kokku koondanud olulise info seoses eriolukorraga, vaata lähemalt.

NB! Eriolukorras peatatakse maksuvõlgade intressi arvestamine

Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab maksu- ja tolliamet eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise, intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist kuni 1. maini. Kõik deklaratsioonid tuleb siiski õigeaegselt esitada ja kui vähegi võimalik, ka maksud ära maksta. Loe lähemalt Rahandusministeeriumi kodulehelt.

  • Deklareeri ja tasu õigeaegselt nõutavad maksud - maksuvõlgnevus on kallis, sest lisaks põhivõlgnevusele tuleb tasuda ka intressi 0.06% päevas. Lisaks tuleb tasuda tulumaksu tasutud intressilt.
  • Makseraskuste korral on maksukohustuslasel maksuhaldurile võimalus esitada põhjendatud taotlus ajatamaks lisaks juba tekkinud kohustustele ka selliseid teadaolevaid maksukohustusi, mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud. Rahavoogude paremaks juhtimiseks eriolukorras on võimalus kaaluda maksukohustuste ajatamise otstarbekust. Maksuhaldur teeb üldjuhul motiveeritud otsuse 20 päeva jooksul. Hetkel on aga lihtsustatud korras võimalik ajatamist taotleda. Vaata tingimusi maksuhalduri kodulehelt. Ajatamisel on võimalus taodelda maksuintressi (0,06% päevas) vähendamist 50% võrra (lihtsustatud menetluses kehtib see automaatselt).
    PwC maksuosakond saab abiks olla põhjendatud taotluse ja ajakava läbimõtlemisel ja koostamisel ning maksuhalduriga suhtlemisel.
  • Maksuresidentsuse muutumise alused ja eelkõige palgatulu maksustamine olukorras, kus inimene viibib karantiini tõttu plaanipäratult riigis, kus ei ole tema tegelik töö tegemise koht, võib probleeme tekitada pikaajalisema (6 kuud) karantiini olukorras.
    PwC maksuosakond saab abiks olla olukorra kaardistamisel ning riskikohtade väljatoomisel (maksuresidentsuse muutumise ja tulude maksustamise alused) maksuhalduriga suhtlemisel.
  • Kodukontoriga seotud kulude tegemine. Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Eriolukorrast tingituna võivad ettevõtluse säilitamiseks ja arendamiseks tehtavad kulud mõnevõrra erineda tavaolukorras tehtavatest kuludest.
    PwC maksuosakond saab abiks olla kulude kaardistamisel ja omapoolse hinnangu andmisel erinevate kulude ettevõtlusega seotusele ning maksuhalduriga suhtlemisel.

Vabastatakse tolli- ja käibemaksust isikukaitsevahendid jm meditsiinilised vahendid

Vabastatakse tolli- ja käibemaksust COVID-19 viiruse ennetamiseks ja peatamiseks kasutatavad isikukaitsevahendid jm meditsiinilised vahendid

Meede hõlmab isikukaitsevahendeid, mida imporditakse riigiasutuste ja avaliku sektori asutuste poolt või nimel tasuta jagamiseks või endale kasutamiseks. Euroopa Liidu ega Eesti õigusaktidega pole sätestatud lõplikku kaupade nimekirja, millele maksuvabastus kohaldub, küll aga on loodud soovituslik nimekiri, mille Eesti võtab maksuvabastuse kohaldamisel aluseks. Maksuvabastus ei kohaldu automaatselt, vaid peale tollideklaratsiooni esitamist Maksu- ja Tolliameti otsusega. Esialgu on maksuvabastuse perioodiks 30.01.-31.07.2020.

Näita rohkem

Täiendatakse alandatud käibemaksumääraga (9%) maksustatavate kaupade ja teenuste loetelu

Muudatuse eesmärgiks on laiendada trükiväljaannetele kohalduvat vähendatud käibemaksumäära (9%) ka muudele füüsilistel kandjatel olevatele väljaannetele ja elektroonilistele väljaannetele (raamatud, õppekirjandus, ajakirjandusväljaanded), mille käibemaksumäär hetkel on 20%. Füüsilisel kandjal olevad väljaanded lisaks trükitud väljaannetele on audioraamatud, mis on CD-plaadile või muule füüsilisele kandjale salvestatud, ja mis sisaldavad sama tekstilist infot, kui trükitav või elektrooniline raamat. Muudatuse eesmärk on võrdsustada trükiväljaannete ja muudel füüsilistel kandjatel olevate väljaannete ja elektrooniliste väljaannete maksukäsitlust. Seadust täiendatakse alates 01.05.2020.

Näita rohkem

Tööandja vabastatakse minimaalselt sotsiaalmaksu tasumise kohustusest töötaja eest

Minimaalset sotsiaalmaksukohustust ei tule tööandjal täita 2020. a märtsis, aprillis ja mais makstud töötasudelt. Kehtib kohustus deklareerida ja tasuda sotsiaalmaksu töötajale tegelikult väljamakstud tasult. Töötaja ravikindlustus antud vabastuse tõttu ei katke.

Näita rohkem

Ravikindlustus ei katke VÕS lepingu alusel töötavatel inimestel

VÕS lepingu alusel töötavate ravikindlustatud isikute ravikindlustus ei katke kuni eriolukorra lõppemise kuust ülejärgmise kuu 10. kuupäevani ka siis, kui nende eest ei tasuta eriolukorra ajal minimaalset sotsiaalmaksu kohustust. Kehtib kohustus deklareerida ja tasuda sotsiaalmaksu tegelikult väljamakstud tasult.

Näita rohkem

FIE sotsiaalmaksu puudutavad muudatused

FIE esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed tasub riik ning FIE vabastatakse kuumääralt sotsiaalmaksu tasumise kohustusest oma ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa eest.

Näita rohkem

Leevendatakse maksuintresside tasumist

Maksuintressi arvestamine ja tasumine peatatakse alates 1.03.2020 kuni eriolukorra lõppemiseni.

Eriolukorra lõppemisest kuni 31.12. 2021 vähendatakse üldise maksuintressi määra 0,06% 0,03%ni päevas.

Maksuhalduril on õigus perioodil 1.05.2020 - 31.12.2021. vähendada ajatatud maksuvõla intressi kuni 100%.

 

Näita rohkem

Kehtestatakse täiendav tulumaksuvabastus annetustele ja kingitustele

Perioodil 12.03.2020 kuni 1.07.2020 juriidilise isiku poolt Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või hoolekandeasutusele või Eestis asuva haigla pidajale heategevuslikul eesmärgil tehtud kingitust ega annetust tulumaksuga ei maksustata.

Näita rohkem

Vähendatakse ajutiselt aktsiisimäärasid

Perioodil 01.05.2020 kuni 30.04.2022 kehtivad ajutised aktsiisimäärad. Eeldatakse, et aktsiisi langetamine vähendab diislikütuse hinda 4 eurosendi võrra liitri kohta, kerge kütuseõli hinda 14,5 eurosendi võrra liitri kohta, tarbijatele langeb maagaasi hind koos käibemaksuga seega ligi 47 euro võrra 1000 m3 kohta. Elektriaktsiisi langetamine 1 eurole/MWh-ni tähendab elektrihinna 3,1%st odavnemist.

Vaata ajutiste aktsiismäärade infot .

Näita rohkem

Peatatakse riigipoolsed II samba kogumispensioni maksed (4%)

Alates 01.07.2020 kuni 31.08.2021 peatatakse riigipoolsed maksed töötajate II samba pensionifondi. Erandiks on aastatel 1942–1960 sündinud isikud, kelle puhul jätkub teise samba sissemaksete tegemine tavapärases korras.

Oktoobrist 2020 saavad töötajad võimaluse esitada avalduse, mille tulemusena saab peatada II samba kogumispensioni makseid (2%) alates 01.12.2020 kuni 31.08.2021. Riik asub II samba makseid kompenseerima 2023-2024 aastal täiendava sissemaksega isiku II samba fondi.

 

Näita rohkem


Hannes Lentsius

Maksukonsultatsioonide osakonna juht, PwC Estonia

+372 5691 1698

E-post

Maret Ansperi

Vanem maksukonsultant, PwC Estonia

+372 614 1800

E-post

Kristiina Stokkeby

Vanem maksukonsultant, PwC Estonia

+372 614 1800

E-post

Priit Lätt

Partner / Intellektuaalomandi ja IT, maksuvaidluste ning riigihangete valdkonna juht, PwC Legal

+372 511 9628

E-post

Finantseerimine
  • Kuidas ja mis tingimustel saab küsida pangalt maksepuhkust? 
  • Kas on võimalik saada täielikku maksepuhkust või tuleb intressi edasi maksta?
  • Kas maksetähtaegasid saab edasi lükata?
  • Kas viivist peab maksma?
  • Kuidas kaasata täiendavaid finantseeringuid? 
  • Millal ja kuidas informeerida investoreid võimalikest finantsprobleemidest? 

Viljar Kähari

PwC Legal Eesti juhtivpartner / Panganduse ja finantseerimise valdkonna juht, PwC Legal

+372 508 4777

E-post

Erki Mägi

Juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht, PwC Estonia

+372 5625 6340

E-post

Raul Ruubel

Tehingute nõustamise juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 5650 4101

E-post

Allar Karu

Juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 520 3069

E-post

Käibekapitali juhtimine ja likviidsus
  • Kuidas ja mille arvelt lühiajaliselt ja kiiresti likviidsust parandada (väljamaksete tegemise põhimõtted, vara kiirmüük, faktooring, krediidiliinid jms)?
  • Kuidas käibekapitali optimeerida ja selle arvelt likviidsust tekitada?
  • Mida on vaja muuta klientide hüppeliselt kasvanud krediidiriski maandamiseks?
  • Kuidas kiiresti koguda ja töödelda teavet rahavoogude liikumisest?


Likviidsusprobleemide juhtimisel saame Teid toetada kiiresti rakendavate käibekapitali juhtimise meetmete välja pakkumise, juhtimise ja rakendamisega, mille eesmärk on käibekapitaliga seotud rahalisi vahendid vabastada.

Peamised tegevused:

  • Rahaliste vahendite vabastamine individuaalsetest käibekapitali komponentidest – „cash conversion cycle“.
  • Võrdleva analüüsi teostamine ja käibekapitali positsiooni parandamise võimaluste tuvastamine
  • Diagnostilise ülevaatuse teostamine, tuvastamaks kiirelt rakendatavaid käibekapitali optimeerimise meetmeid ning samuti meetmeid mis võimaldavad käibekapitali pikemas plaanis optimeerida
  • Pikaajaliste meetmete rakendamine likviidsuse parandamiseks

Erki Mägi

Juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht, PwC Estonia

+372 5625 6340

E-post

Raul Ruubel

Tehingute nõustamise juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 5650 4101

E-post

Allar Karu

Juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 520 3069

E-post

Planeerimine ja kriisi projektijuhtimine
  • Kas on teadmine üldse kõigist olulistest äritegevuse mõjuvaldkondadest (töötajaskond, rahavood, tarneahelad, müügikanalid jne)
  • Millised on võimalikud stsenaariumid, kuidas eriolukord organisatsiooni mõjutab?
  • Kuidas modelleerida erinevate stsenaariumite finantsilist mõju?
  • Kas on olemas tegevusplaan erinevate stsenaariumite rakendumise korral?
  • Kas on piisava kogemustega kriisi projektijuhtimise inimressurssi? Mis järjekorras ja mida teha?
  • Kas on olemas piisav operatiivne andmestik ja võtmenäitajad otsuste langetamiseks?

Erki Mägi

Juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht, PwC Estonia

+372 5625 6340

E-post

Tarmo Meresmaa

Andmeanalüüsi juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 5819 3443

E-post

Restruktureerimine ja saneerimine

Finantsraskustesse sattunud ettevõtete puhul on peamiste võlausaldajatega läbirääkimisi pidades oluline mõista võimalikke tuleviku stsenaariumeid. Samuti võib ettevõttel sellises olukorras tekkida vajadus restruktureerimis-plaani koostamiseks ning saada nõu parima kapitalistrukuuri saavutamiseks.

PwC saab Teid aidata järgmistes valdkondades:

Refinantseerimine

  • Olemasoleva kapitalistruktuuri hindamine, sealhulgas laenukovenantide ning tagatiste ülevaatus.
  • Nõustamine läbirääkimistel finantseerijatega parimate finantseerimistingimuste saamiseks.

Restruktureerimine

  • Restruktureerimise strateegia ettevalmistamine ning elluviimine. 
  • Äriplaani ning tulevikustsenaariumide koostamine restruktureerimise alternatiividele.

Raha kaasamine ja finantseerimisallikate leidmine

  • Raha kaasamine finantseerimisallika kindlustamiseni, projekti juhtimine ning potentsiaalsete võlausaldajatega suhtlemine. 
  • Pakkumuste põhjal parima finantseerimisallika valik ning optimaalse võlakoormuse määramine.

Juhtimisarvestuse tööriistad ning erinevate osapoolte ootuste juhtimine

  • Aktsionäride, kreeditoride ja muude huvitatud osapoolte määratlemine ning nendevahelise suhtluse koordineerimine.
  • Finantsmudeli väljatöötamine rahavoogude ning laenulepingu eritingimustele vastavuse jälgimiseks. Stsenaariumite ning stressitestide loomine.

Restruktureerimisega seotud maksuküsimused

  • Osaluste ja äritegevuse ümberkorraldamisega kaasnevad alati ka maksuküsimused, olgu need tulu- või käibemaksuküsimused. Oleme oma rahvusvahelise maksumeeskonnaga abiks nii siseriiklike kui piiriüleste maksuküsimuste lahendamisel. 

Tehingudokumentide koostamine ja läbirääkimine

  • PwC saab olla abiks ka ettevõtte restruktureerimisega kaasneva õiguslahenduse pakkumisel, aidates koostada vajalikke tehingudokumente ja pakkudes tuge tehingu läbirääkimistel.

Saneerimine

  • Kui eriolukorras äritegevus seiskub, siis tekkiva kohustuste laviiniga toimetulekuks on üheks võimaluseks saneerimine. 
  • Viiruse mõjudest tekkinud majanduslike raskuste perioodi ületamiseks, likviidsuse taastamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks on kohtu kaudu toimuv saneerimismenetlus asjakohaseks tööriistaks. 
  • Saneerimine võimaldab muuhulgas kohustuse täitmise tähtaja pikendamist, rahalise nõude täitmist osamaksetena ja võlasumma vähendamist. 
  • Ka maksunõudeid on võimalik ümber kujundada, samuti pankade ees olevaid kohustusi. 
  • Ootamatu majanduskeskkonna muutumise tingimustes ei saa saneerimisele viltu vaadata, tegemist on tööriistaga, mida tuleks vajadusel valehäbi tundmata kasutada.

Teet Tender

Advisory Partner / Nõustamise osakonna juht, PwC Estonia

+372 5621 8528

E-post

Erki Mägi

Juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht, PwC Estonia

+372 5625 6340

E-post

Raul Ruubel

Tehingute nõustamise juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 5650 4101

E-post

Tarmo Meresmaa

Andmeanalüüsi juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 5819 3443

E-post

Hannes Lentsius

Maksukonsultatsioonide osakonna juht, PwC Estonia

+372 5691 1698

E-post

Maris Tamp

Vanem maksukonsultant, PwC Estonia

+372 614 1800

E-post

Maret Ansperi

Vanem maksukonsultant, PwC Estonia

+372 614 1800

E-post

Kristiina Stokkeby

Vanem maksukonsultant, PwC Estonia

+372 614 1800

E-post

Rutt Värk

Vandeadvokaat / Ühinemiste ja ülevõtmiste (M&A) valdkonna juht, PwC Legal

+372 523 3800

E-post

Indrek Leppik

Partner / Vaidluste lahendamise valdkonna juht, PwC Legal

+372 5621 0872

E-post

Erko-Andreas Roosik

Advokaat, PwC Legal

+372 5342 8581

E-post

Ettevõtte (äriplaani) sõltumatu analüüs

Ajal, mil majanduses valitseb ebakindlus, võib nii ettevõtetel, avalikul sektoril kui ka pankadel tekkida tavapärasest suurem vajadus kaasata täielikult erapooletuid osapooli ettevõtete olukorra või nende äriplaanide analüüsiks.

Ettevõtetele, kes taotlevad finantseerimist, toetuseid või soovivad muul põhjusel kõrvalseisja hinnangut, saab PwC pakkuda:

  • Hetke finantspositisiooni ning lühiajalise likviidsusvajaduse ülevaatust, arvestades käesolevat majanduskeskkonda
  • Valitsuse või finantseerimisasutuse poolt välist finantstoetust vajavate tegevusvaldkondade tuvastamist ning finantseerimisvajaduse kvantifitseerimist
  • Finantstoetuse saamiseks koostatud finantsteabe erapooletut ülevaatust
  • Valitsuse finantstoetuse taotlemise protsessi toetamist

Avaliku sektori asutustele, mis analüüsivad erasektori vajadust toetuste järele, saab PwC pakkuda:

  • Erakorralise finantsabi taotlejate esitatud finantsteabe erapooletu analüüs
  • Finantsabi taotleja ning tema lühiajalise likviidsusvajaduse sõltumatu analüüs

Finantseerimisasutustele, kes hindavad erinevaid võimalusi kokkulepeteks nii olemasolevate kui uute laenuvõtjatega, saab PwC pakkuda:

  • Finantsraskustesse sattunud klientide sõltumatut analüüsi
  • Kliendi finantsseisundi kohta läbipaistva ülevaate koostamist

Teet Tender

Advisory Partner / Nõustamise osakonna juht, PwC Estonia

+372 5621 8528

E-post

Erki Mägi

Juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht, PwC Estonia

+372 5625 6340

E-post

Raul Ruubel

Tehingute nõustamise juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 5650 4101

E-post

Allar Karu

Juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 520 3069

E-post

Ettevõtete ühinemised ja ülevõtmised majanduse langusfaasis

Ebakindlas majanduskeskkonnas võib Teie ettevõtte tulemuslikkus kannatada ning tekkida kiireloomuline vajadus täiendavate rahaliste vahendite järele. Selleks võib sobida ettevõtte või varade müük. PwC saab Teid aidata nii vastavate finantsalaste ja maksuprobleemide tuvastamisel, võimalike lahenduste võrdlemisel kui ka probleemi lahenduse kiirel elluviimisel õigusteenuste kontekstis.

Ettevõtte või varade müügiprotsessi korral saab PwC Teid aidata järgmiselt:

  • Kiirmüügi võimaluste hindamine
  • Andmeruumi ettevalmistamine
  • Ettevõtte või varade väärtuse hindamine
  • Potentsiaalsete investorite tuvastamine ning nendega kontakteerumine
  • Tehingudokumentide ettevalmistamine, läbirääkimine ja protsessi juhtimine
  • Erinevate osapoolte vahelise suhtluse juhtimine protsessi vältel
  • Nõustamine tehingujärgse integratsiooni läbiviimisel

Ebakindlas majanduskeskkonnas tekivad tugeva finantspositsiooniga ettevõtetel ka mitmed laienemise võimalused, sealhulgas ettevõtete ülevõtmise teel. PwC saab Teid aidata järgmiselt:

  • Potentsiaalsete investeerimisobjektide kaardistamine
  • Investeerimisobjektidega kontakteerumine
  • Investeerimisobjekti kiire hindamise või finantsanalüüsi teostamine
  • Maksuriskide hindamine ja kaardistamine
  • Tehinguprotsessi efektiivne juhtimine soovitud lõpptulemuseni 
  • Ostetava ettevõtte tegevuse integreerimine ülevõtja omasse
  • Tehingudokumentide koostamine ja läbirääkimine

Teet Tender

Advisory Partner / Nõustamise osakonna juht, PwC Estonia

+372 5621 8528

E-post

Raul Ruubel

Tehingute nõustamise juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 5650 4101

E-post

Allar Karu

Juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 520 3069

E-post

Hannes Lentsius

Maksukonsultatsioonide osakonna juht, PwC Estonia

+372 5691 1698

E-post

Maris Tamp

Vanem maksukonsultant, PwC Estonia

+372 614 1800

E-post

Kristiina Stokkeby

Vanem maksukonsultant, PwC Estonia

+372 614 1800

E-post

Rutt Värk

Vandeadvokaat / Ühinemiste ja ülevõtmiste (M&A) valdkonna juht, PwC Legal

+372 523 3800

E-post

Tehnoloogia
  • Milliseid lahendusi on asutusel kaugtööks vaja ja milliseid lahendusi valida?
  • Kuidas korraldada kaugtöökohtade juurutamine?
  • Kuidas pakkuda kaugtöötamisele tõhusat IT-tuge?
  • Kas asutuse kaugtöö lahendused on turvalised?


Kuidas saame aidata: kaugtöökohtade profileerimine

  • Töötajate kaugtöö vajaduste väljaselgitamine (ligipääsud andmetele, infosüsteemidele, riist- ja tarkvaralised vajadused);
  • Puuduste tuvastamine kaugtöö teenustes (olemasolevad teenused; olemasolevate vahenditega ülesseatavad teenused; puudulikud teenused);
  • Lahendusalternatiivid ja soovitused (hinna, juurutamiskiiruse või muude kokkulepitud kriteeriumite järgi alternatiivide väljapakkumine ja abi valiku tegemisel);
  • Kaugtöökoha profiilide moodustamine (riistvara - töövahendid ja perifeeriaseadmed; tarkvara - äpid ja rakendused; andmed ja koostöö - ligipääsud teenustele);
  • Teenustepõhiste ligipääsujuhiste koostamine (samm-sammulised juhised töötajatele ligipääsude saavutamiseks).

Janar Linros

IT ja tehnoloogia valdkonna juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 506 0390

E-post

Lepingud

Kas lepingut tohib vääramatu jõu (force majeure) tõttu mitte täita?
Mis õigused on sellel lepingupoolel, kelle suhtes jäetakse vääramatu jõu asjaolule tuginedes kohustused täitmata?
Kas tarnitud kauba eest maksmise saab vääramatu jõu tõttu edasi lükata?

  • Kui lepingulise kohustuse täitmise võimatuse on kaasa toonud vääramatu jõu asjaolu, võib rikkumine olla vabandatav. Kontrolli üle, kas ja kuidas on lepingus defineeritud vääramatu jõud.
  • Teavita lepingupartnerit viivitamata kohustuse täitmist takistavast vääramatu jõu asjaolust (ekspordikeeld, tarneraskused, tootmise seisak) ja selle mõjust kohustuse täitmisele. 
  • Pane tähele, et vääramatu jõu olemasolu välistab eelkõige vaid kahju hüvitamise ja viivise nõude ning juhul kui lepingus oli kokku lepitud leppetrahvis, siis ka leppetrahvi nõudmise õiguse. Jätkuvalt säilib lepingut mitte rikkuval lepingupoolel õigus keelduda enda kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda ja alandada hinda. Seejuures saab lepingu ka vääramatu jõu esinemisel lõpetada vaid juhul, kui vääramatu jõu tõttu lepingut rikkunud poole rikkumine on oluline. Taganemiseks või ülesütlemiseks tuleb teha avaldus.
  • Arvesta, et kohustuse rikkumine on vabandatav üksnes selle aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Enne vääramatu jõu asjaolu tekkimist ja pärast selle lõppemist tuleb lepingut jätkuvalt täita, kui see ei ole just lepingu olemusest tulenevalt võimatu (näiteks oli oluline tarnida kaup vaid konkreetseks kuupäevaks/sündmuseks). Seega ei pruugi ka näiteks töövõtja vabaneda vastutusest seoses tööde hilisema valmimisega, kui töövõtja oli juba enne vääramatu jõu tekkimist tööde teostamisega viivituses ega tellinud materjale vastavalt lepingus kokku lepitud graafikule juba enne ekspordikeelu rakendamist.
  • Rahalise kohustuse täitmisel ei saa vääramatule jõule tugineda. Finantsraskuse tekkimisel on seetõttu vajalik alustada lepingupartneriga varakult läbirääkimisi maksegraafiku või tasu maksmise edasilükkamise kokkuleppimiseks. Seejuures võib tulenevalt eriolukorra kehtestamisest olla tegu lepinguliste kohustuste vahekorra muutumisega ja seda eriti siis, kui äritegevuse sulgemine ei ole ettevõtja vabatahtlik otsus, vaid riigi poolt ette kirjutatud kohustus. Näiteks ei vaja kinod, etendusasutused, spordiklubid ja spa-d sulgemise ajal igapäevaseid hooldus- ja koristusteenuseid ning samal ajal ei saa need ettevõtjad ka tulu teenida. Seetõttu on selliste teenuste eest tasumine muutunud oluliselt raskemaks või kulukamaks. Sellisel juhul on kahjustatud poole esmaseks nõudeks lepingu muutmine selliseks, et taastuks poolte kohustuste esialgne vahekord. Juhul, kui lepingu muutmine ei ole võimalik või mõistlik, on kahjustatud poolel õigus leping lõpetada.

Indrek Ergma

Nõunik / Vandeadvokaat / Ühinguõiguse ja tööõiguse valdkonna juht, PwC Legal

+372 529 4580

E-post

Karin Marosov

Nõunik / Vandeadvokaat / Kinnisvara- ja kaubandusõiguse valdkonna juht, PwC Legal

+372 518 9852

E-post

Rutt Värk

Vandeadvokaat / Ühinemiste ja ülevõtmiste (M&A) valdkonna juht, PwC Legal

+372 523 3800

E-post

Riigihanked
  • Kas riigihangete tähtaegu saab pikendada? 
  • Kas hanke võiks korraldada kriisi tõttu ilma hankemenetluseta? 
  • Mis mõju on eriolukorral struktuuritoetustele? 
  • Kas hankelepingut võib muuta COVID-19 tõttu?

COVID-19 mõju struktuuritoetustele ja kulude abikõlblikkusele

Rahandusministeerium on struktuuritoetuste korraldusasutusena teatanud, et teatud kulutused loetakse abikõlbulikuks Covid-19 juhtumi tõttu ning kui seoses eriolukorraga ei suuda toetuse saajad abikõlblikkuse perioodil oma tegevusi lõpetada, siis tuleks esitada toetust andnud rakendusüksusele projekti muutmise taotlus. Vt Rahandusministeeriumi ametlikku seisukohta.

Näita rohkem

COVID-19 mõju riigihangete läbiviimisele

  • COVID-19 (ja eriolukord) võib anda võimaluse hankijatele viia riigihankeid läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena. 
  • Samuti tuleks hankijatel kaaluda pooleliolevates riigihangetes pakkumuste esitamise tähtaegade pikendamist ja muid asjakohaseid meetmeid võimaldamaks riigihangetes, kus hangitavad asjad, teenused või ehitustööd ei ole ajakriitilise tähtsusega, osaleda rohkematel pakkujatel.
  • Lisaks võib tõusetuda juba sõlmitud ja täitmisel oleva hankelepingu muutmise vajadus.

Näita rohkem

Rahandusministeeriumi juhised riigihangete kohta seoses eriolukorraga

Näita rohkem

Vaata lähemalt: ERR  - Erki Fels ja Priit Lätt: eriolukord riigihangetesÜlevaade, mida peaksid riigihangete puhul eriolukorra ajal teadma nii hankijad kui ka pakkujad.

Priit Lätt

Partner / Intellektuaalomandi ja IT, maksuvaidluste ning riigihangete valdkonna juht, PwC Legal

+372 511 9628

E-post

Erki Fels

Vandeadvokaat, PwC Legal

+372 5349 3777

E-post

Kindlustus
  • Kas kindlustus katab kriisi tõttu tekkinud järgmise kahju:
    • äritegevuse katkemine
    • ürituste ärajäämine
    • liikumispiirangud
    • maksehäired 

Viljar Kähari

PwC Legal Eesti juhtivpartner / Panganduse ja finantseerimise valdkonna juht, PwC Legal

+372 508 4777

E-post

Hannes Lentsius

Maksukonsultatsioonide osakonna juht, PwC Estonia

+372 5691 1698

E-post

Vaidlused
  • Kas vaidlus on võimalik lahendada kohtuväliselt? 
  • Millal kaaluda kohtusse pöördumist ning mida tuleb kohtusse pöördumisel arvestada? 
  • Kas kohtud üleüldse töötavad ja istungid toimuvad?
  • Kohtute haldamise nõukoja (KHN) soovitused.

Indrek Leppik

Partner / Vaidluste lahendamise valdkonna juht, PwC Legal

+372 5621 0872

E-post

Priit Lätt

Partner / Intellektuaalomandi ja IT, maksuvaidluste ning riigihangete valdkonna juht, PwC Legal

+372 511 9628

E-post

Indrek Kukk

Vandeadvokaat, PwC Legal

+372 520 6097

E-post

Erko-Andreas Roosik

Advokaat, PwC Legal

+372 5342 8581

E-post

Sisekontroll
  • Kas rahavoogude juhtimise kontrollimehhanismid on optimaalsed ja toimivad?
  • Kas süsteemidele ja andmebaasidele ligipääsud ning otsustuspädevused on kriisi ja kaugtöö tingimustes adekvaatsed?
  • Kuidas tagada, et kriisisituatsiooni ei kuritarvitataks (sisemised ja välised pettused)?

Erki Mägi

Juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht, PwC Estonia

+372 5625 6340

E-post

Jelena Soboleva

Siseaudiitor, PwC Estonia

+372 516 9646

E-post

Kinnisvara
  • Kui eraisikust üürnik on kaotanud töökoha või on vähendatud tema töötasu, kuidas olukord lahendada?
  • Kui äriühingust üürnik ei saa enam teenust (täies mahus) osutada, millised võimalused on lepingu muutmiseks?

Praeguses eriolukorras eristuvad selgelt need üürnikud, kelle tegevus on suletud eriolukorra tõttu riiklikul korraldusel ja need üürnikud, kes on sulgenud oma kontori vabatahtliku abinõuna. Esimesel juhul võib üürnikul olla õigus ajutiselt üüri mitte maksta või seda vähendada ning pikemas perspektiivis ka üürileping lõpetada. Teisel juhul, s.o. olukorras kui üürnik oma tegevuse omal initsiatiivil ümber korraldab, ei esine nii selget juriidilist alust üüri vähendamiseks või maksmata jätmiseks. Näiteks äriühingute puhul, kes sulgevad oma kontorid ja suunavad töötajad kodutööle ja kelle käive ei ole üüripinna kasutamisega otseses seoses, ei teki õiguslikku alust üüri vähendamiseks. Samas selliste äride puhul, mis teenindavad kliente konkreetsel äripinnal ja kelle käive sõltub külastajate arvust nendes samades äriruumides (kauplused, ilusalongid, restoranid), ei saa üüri vähendamise õiguse tekkimist täielikult välistada. Õiguslikus mõttes on oluline vahet teha, et üüri kui rahalise kohustuse maksmata jätmise aluseks ei ole mitte vääramatu jõud, vaid lepinguliste kohustuste vahekorra muutus, mida reguleerib VÕS § 97.

Sarnane loogika kohaldub ka muudele kinnisvaratehingutele, st juhul kui ühe tehingupoole tegevust on riikliku korraldusega piiratud, siis võib see lepingupool vabaneda rahalisest kohustusest või vähendada oma rahalise kohustuse suurust tuginedes VÕS §-le 97. Küll aga võib koroonaviirus kui vääramatu jõud vabastada lepingupoole vastutusest mitterahaliste kohustuste täitmisel (vt vääramatu jõu mõjust lepingutele ka lepinguõiguse sektsiooni all). Nii võib näiteks kinnisvaraarendaja pikendada korterite või äripindade ostjale üleandmise aega kartmata leppetrahvi või kahju hüvitamise nõuet. Seejuures võib aga ostjal siiski olla õigus sellisest lepingulisest suhtest taganeda, kui viivituse tõttu kaob ostjal tehingu suhtes huvi või kui viivitus ise muutub ebamõistlikult pikaks.

Karin Marosov

Nõunik / Vandeadvokaat / Kinnisvara- ja kaubandusõiguse valdkonna juht, PwC Legal

+372 518 9852

E-post

Imbi Jürgen

Vandeadvokaat, PwC Legal

+372 529 5932

E-post

Jana Tudelep

Advokaat, PwC Legal

+372 5386 6645

E-post

Maris Tamp

Vanem maksukonsultant, PwC Estonia

+372 614 1800

E-post

Riigi toetusmeetmed
  • Mida arvestada suhtluses riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega? 
  • Mida tähtaegade puhul silmas pidada?
  • Millised on riigipoolsed planeeritavad toetusmeetmed?
  • Mida teha, et riigipoolset toetust taotleda? 
  • Kuhu ja kuidas endast teada anda?
Esimese meetmepaketina olukorra leevendamiseks pakub KredEx  järgmisi uusi teenuseid:

1. Erakorraline laenukäendus uute laenude väljastamiseks

Kui pank leevendab olemasoleva KredExi poolt tagamata pangalaenu tagasimaksegraafikut või on valmis väljastama ettevõttele uue laenu, annab KredEx sellele laenule oma käenduse.


2. Erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks

Kui pank leevendab olemasoleva KredExi poolt tagamata pangalaenu tagasimaksegraafikut või on valmis väljastama ettevõttele uue laenu, annab KredEx sellele laenule oma käenduse.

3. Erakorraline laen

Kui pangad ettevõtteid enam ei finantseeri, annab KredEx ettevõttele vajadusel erakorralist käibekapitali laenu koroonapuhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks või investeerimislaenu, et ära kasutada koroonapuhangu poolt loodud ja ka teisi uusi ärivõimalusi.

Erki Mägi

Juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht, PwC Estonia

+372 5625 6340

E-post

Karmen Limmer

Avaliku sektori juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 5698 7720

E-post

Priit Lätt

Partner / Intellektuaalomandi ja IT, maksuvaidluste ning riigihangete valdkonna juht, PwC Legal

+372 511 9628

E-post

Ühingu juhtimine
  • Mida oodatakse ühingu juhatuse ja nõukogu liikmetelt kiiresti muutuvas ja prognoosimatus situatsioonis?
  • Ootamatult kiiresti võivad tekkida probleemid ühingu netovaraga. Millised on variandid selle taastamiseks?

Mida oodatakse ühingu juhatuse liikmetelt kiiresti muutuvas ja prognoosimatus situatsioonis? Kuidas tagada, et efektiivne kriisihaldus töötaks ja vastutustundlike ja kiirete otsustajate endi vastu ei pööraks?

Pandeemia ja eriolukorra tingimustes oodatakse ühingu juhatuse liikmetelt kiiret ja otsusekindlat tegutsemist. Juhatusel on kohustus teavitada nõukogu või nõukogu puudumisel osanike koosolekut olulistest asjaoludest, koostada ja ajakohastada tegevusplaanid. Samas ei tohiks unustada, et paljudes ühingutes on juhatuse töökord ja juhatuse liikmete õigused ühingu sisedokumentides ja juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes põhjalikult reguleeritud ja tavapärase majandustegevuse piiridest väljuvad tehingud vajavad nõukogu või osanike nõusolekut.  

Paljudes ühingutes on juhatuse liikmete esindusõigust piiratud selliselt, et juhatuse liikmed tohivad esindada ühingut vaid koos. See piirang kehtib edasi, kuid võib pandeemia tingimustes ühingu juhtimisel ootamatuks takistuseks saada, kui teine juhatuse liige peaks haigestuma.

Küllalt on ühinguid, mille põhikirja regulatsioon on mõeldud nö rahuajaks ja mis vajavad täiendamist ja muutmist või vähemalt teadmist selle sisust, et uues olukorras kiirete otsuste vastuvõtmine vastutustundlike ja kiirete otsustajate endi vastu ei pööraks.

Kui juba korporatiivdokumentide ülevaatamine käes, siis võiks kaaluda paindlikuks muutumist. Äriseadustiku hiljutised muudatused võimaldavad alates 1. augustist 2020 muuta ühingute põhikirju selliselt, et osade võõrandamine saaks toimuda ilma notariaalse tõestuseta.

Aitame kaardistada, millised on juhatuse liikmete lepingutest, ühingu nõukogu või osanike otsustest, aktsionäride või osanike lepingutest, põhikirjast ja seadusest tulenevad kohustused ja anname nõu, kuidas kehtivaid kordi vajadusel aega kaotamata ajakohastada ja muuta.

Mis saab kevadistest korralistest üldkoosolekutest?

Koroonaviiruse levik sattus paraku ajale, mil paljud ühingud on juba kutsunud või on kutsumas kokku korralisi aktsionäride üldkoosolekuid või osanike koosolekuid. Eriolukorra tingimustes võib osutuda vajalikuks juba välja saadetud kutseid tühistada või muuta.

Kui ühingu põhikiri võimaldab elektroonilist osavõtmist koosolekust või posti teel hääletamist, peab koosoleku kokkukutsumise teade sisaldama muuhulgas teavet elektroonilise osavõtmise ning elektroonilise ja posti teel hääletamise korra ja tähtaja kohta.

Aitame lahendada korraliste koosolekute kokkukutsumisel ja läbiviimisel tekkivaid küsimusi.

Ootamatult kiiresti võivad tekkida probleemid ühingu netovaraga. Millised on variandid selle taastamiseks?

Ühingu netovara peab olema vähemalt pool aktsia- või osakapitalist, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud minimaalsed piirmäärad. Netovara vähenemisel peavad osanikud/ aktsionäride koosolek leidma võimaluse netovara taastada. Klassikalised variandid netovara taastamiseks on osa-või aktsiakapitali suurendamine ülekursiga või vabatahtliku reservi moodustamine. Samas võib teatud juhtudel abi olla hoopis kontserni ühingute ühendamisest, ühingu ümberkujundamisest või kapitali vähendamisest. Võib juhtuda, et mõnede ühingute puhul on parimaks lahenduseks ühingu likvideerimine.

Koostöös teiste äriliinide kolleegidega aitame leida ühingu spetsiifikast lähtuva parima lahenduse ja see ka ellu viia.

Indrek Ergma

Nõunik / Vandeadvokaat / Ühinguõiguse ja tööõiguse valdkonna juht, PwC Legal

+372 529 4580

E-post

Karen Root

Vandeadvokaat, PwC Legal

+372 513 9003

E-post

Karin Marosov

Nõunik / Vandeadvokaat / Kinnisvara- ja kaubandusõiguse valdkonna juht, PwC Legal

+372 518 9852

E-post

Ühingu dokumendid
  • Kas tean oma ühingu põhikirjas sätestatud reegleid? 
  • Kuidas tagada, et efektiivne kriisihaldus töötaks ja vastutustundlike ja kiirete otsustajate endi vastu ei pööraks, kuna seaduse või põhikirja sätteid on rikutud?

Indrek Ergma

Nõunik / Vandeadvokaat / Ühinguõiguse ja tööõiguse valdkonna juht, PwC Legal

+372 529 4580

E-post

Karen Root

Vandeadvokaat, PwC Legal

+372 513 9003

E-post

Karin Marosov

Nõunik / Vandeadvokaat / Kinnisvara- ja kaubandusõiguse valdkonna juht, PwC Legal

+372 518 9852

E-post

Andmekaitse
  • Kas tööandjal on õigus koroonaviiruse leviku olukorras nõuda töötajatelt terviseandmeid, et otsustada töötajate tööle lubamine?
  • Kas tööandja võib teavitada kolmandaid isikuid koroonaviirusega nakatunud töötajast?
  • Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) selgitused.

Priit Lätt

Partner / Intellektuaalomandi ja IT, maksuvaidluste ning riigihangete valdkonna juht, PwC Legal

+372 511 9628

E-post

Avaliku sektori vaade

Millised võimalused on erinevate toetusmeetmete väljatöötamisel mõjude ja muude oluliste näitajate analüüsimiseks kiirkorras?  

Kuidas saame aidata: 

  • Andmeanalüüsi võimekus ja toetus läbi täiendava tööjõu (inimressursi laenamine). 
  • Andmeanalüüsi võimekus läbi visualiseerimistarkvarade (SAS Visual Analytics, Tableau, Microsoft Power BI).
  • Tulenevalt oma meie suurest auditi ettevõtete portfellist, on meil võimalik teostada kiirkorras veebiküsitlusi, intervjuusid ja fookusgruppe (veebilahendusi kasutades) ettevõtjatega, et koguda süsteemselt infot ettevõtjate vajadustest ja väljakutsetest kriisiolukorras. 

Kuidas olemasolevaid andmeid operatiivselt kasutada ja visualiseerida?
Riigis on kasutusel mitmed asjakohased visualiseerimistarkavarad (SAS Visual Analytics, Tableau, Microsoft Power BI) - kuidas nende abil kiiresti juhtide jaoks sobivad töölauad seadistada ja otsuste tegemist ligilähedaselt reaalajas toetada?

Kuidas saame aidata: 

  • Aitame seada ülesse kriitiliseks aruandluseks visualiseerimistarkvaradega täiendavate toetusmeetmetega seotud info (sh kasutamine, menetlused vms).

Kuidas lahendada täiendavate toetusmeetmete rakendamisel nende kasutamise kontrollimine ja analüütiline võimekus (ressursipuuduse probleem)?

Kuidas saame aidata: 

  • Sõltumatu osapoolena erakorralise finantsabi taotleja lühiajalise likviidsusvajaduse analüüsimine.
  • Sõltumatu osapoolena erakorralise finantsabi taotleja esitatud finantsinformatisooni kontrollimine.  
  • Toetus taotluste menetlemise protsessis läbi täiendava tööjõu (inimressursi laenamine). 
  • Toetus menetlemise protseduuride/protsesside disainimisel, riskiindikaatorite väljatöötamisel. 

Kas meil on piisav informatsioon toetusmeetmetest, mida teised riigid on rakendanud, et sellest õppida?

Kuidas saame aidata:  

  • Läbi PwC avaliku sektori võrgustiku oleme kaardistanud erinevates riikides rakendatud riiklikud meetmed nii tervishoiu vaatest kui ka majanduse vaatest lähtuvalt. Saame toetada avalikku sektorit vastavalt täiendava infoga teiste riikide praktikast (sh nt täiendavad toetusmeetmed majanduse ergutamiseks, maksumeetmed jms). 
  • Läbi PwC avaliku sektori võrgustiku on meid toetamas PwC Hiina, kellel on vahetu kogemus kriisi lahendamisest avaliku sektori vaates.

Karmen Limmer

Avaliku sektori juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 5698 7720

E-post

Tarmo Meresmaa

Andmeanalüüsi juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 5819 3443

E-post

Analüütika ja aruandlus
  • Kuidas kiiresti vajaminevaid andmeid koguda ja töödelda?
  • Millised töövahendid saan kasutusele võtta ning sellega vähendada inimeste käsitööd?
  • Millised aruanded saan kiiresti koostada, et saada ligilähedaselt reaalajas tagasisidet enda asutuse näitajate osas?
  • Millised visualiseerimistarkvarad on võimalik kiiresti seadistada ning kasutusse võtta?

Tarmo Meresmaa

Andmeanalüüsi juhtivkonsultant, PwC Estonia

+372 5819 3443

E-post

Meie töökorraldus

  • PwC teeb omalt poolt kõik selleks, et viiruse leviku olukorras hoida nii meie töötajate kui klientide tervist ning aidata selles keerulises olukorras lahendada äritegevusega seonduvaid suuri ja keerulisi väljakutseid.
  • Vastutustundliku ettevõttena võtame COVID-19 viiruse leviku ohtu äärmise tõsidusega ning arvestades viiruse kiiret levikut oleme otsustanud, et kõik meie töötajad teevad alates 16.03.2020 tööd kodukontorist.
  • Kõik koosolekud ja koolitused on üle viidud e-lahendustele ning töö jätkub oma tavapärases rütmis.
  • Oleme loonud oma töötajatele mugavad võimalused kodus kaugtöö tegemiseks. Teeme omalt poolt kõik selleks, et tööd kulgeksid ka edaspidi sujuvalt ning valmiksid tähtaegselt.
  • Arvestades kriisiolukorda, oleme valmis klientide muresid lahendama ka tavapärasest tööajast väljaspool - helistage ning kirjutage meile julgelt ja leiame lahenduse.

LISAINFO COVID-19 viiruse leviku kohta Eestis

Terviseameti kodulehelt leiab ametlikult kinnitatud infot ja juhiseid uue koroonaviiruse puhangu kohta, mis sai alguse Wuhani linnast Hiinas 31. detsembril 2019.

Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukord lõppes 17. mail 2020, edasi kehtib Eestis tervishoiualane hädaolukord.


Meie eksperdid meedias

Töö lõppes ootamatult – mida teha töötajatega?

Koroonakriisi tõttu võib tekkida ettevõtetes olukord, kus tööandja ei suuda töötajat kokkulepitud ulatuses tööga kindlustada. Kuidas peaks tööandja sellisel juhul käituma, selgitavad PwC Legali advokaadid Indrek Ergma ja Maris Alt.

ERR - Erki Fels ja Priit Lätt: eriolukord riigihangetes

Ülevaade, mida peaksid riigihangete puhul eriolukorra ajal teadma nii hankijad kui ka pakkujad.


Võta meiega ühendust

PwC Eesti COVID-19 ekspertrühma nimel

Viljar Kähari

PwC Legal Eesti juhtivpartner / Panganduse ja finantseerimise valdkonna juht, PwC Legal

+372 508 4777

E-post

Follow us