PwC nõustajad: tehinguturul võidavad tänavu eelkõige julgemad

Aprill 2023

Tehingute mahud EMEA riikides vähenesid aastatel 2021–2022 12% ning 2022. aastal tehti 20 000 tehingut, mida on 17% rohkem kui pandeemiaeelsel 2019. aastal.

Juhtidele valmistab muret majanduse jahenemine, inflatsioon, tõusvad intressimäärad, geopoliitilised pinged ja sõda Ukrainas, aga ka tarneahela häired ja üha karmistuvad regulatiivsed meetmed. Samas pakuvad ebakindlamad ajad ja volatiilsed turud ka võimalust neile, kellel on julgust ja rahalisi vahendeid uuteks investeeringuteks. 

Kuigi 73% PwC globaalsele tippjuhtide küsitlusele vastanutest usuvad, et majandus 2023. aastal langeb, siis 60% tippjuhtidest (55% Eesti puhul) ei plaani tehinguid edasi lükata. Seega näevad juhid M&A-d endiselt võtmetegurina saavutamaks ettevõtte strateegilisi ja kasvueesmärke ning potentsiaalsetest majandusprobleemidest ja volatiilsusest tulenevaid mõjusid leevendatakse üldjuhul muude meedetega, mis ei pärsi pikaajalisi eesmärke. 

Samas selgus, et kuigi planeeritavaid tehinguid edasi ei lükata, siis 2023. aastal plaanib vaid 16% juhtidest tegevusi M&A valdkonnas (vs 29% aasta varem). Seega kui üldiselt valitseb Eesti juhtidel M&A osas mõnevõrra suurem kõhklus, siis loob see aeg ka uusi võimalusi, mida mitmed ettevõtjad konkurentsipositsiooni parandamiseks kasutavad. Eesti suurimatest tehingutest omandas näiteks Maag Grupp möödunud aasta lõpus HKScani Balti ärid, parandades sellega Maagi positsiooni Baltikumis ning aidates saavutada suuremat sünergiat. Hiljuti omandas ka Kõu Mobility grupp enamusosaluse elektrirataste tootjas Ampler Bikes.

Faktorid, mis hoivad ühinemisi ja omandamisi orbiidil

Portfelli optimeerimine. Ebakindlamatel aegadel ja piiratumas kapitali pakkumise kontekstis teostavad ettevõtted aktiivsemalt äritegevuse strateegilisi ülevaatusi optimaalsete otsuste tegemiseks, sealhulgas otsitakse viise leidmaks ressurssidele parim kasutus ja kaalutakse nii omandamisi kui ka äriosade müüki, pakkudes seeläbi teistele ostuvõimalusi.

Jätkusuutlikkuse (ESG) aspektid. ESG on üha olulisem investeerimisotsuste tegemisel, mistõttu peavad ettevõtete juhid astuma samme oma kliimaeesmärkide saavutamiseks. 

Tarneahel ja personalistrateegia. Osa ettevõtteid otsivad võimalusi ostudeks nii all- kui ülalpool tarneahelas, et saavutada suuremat paindlikkust ja vastupidavust ja/või saada ligipääs kvalifitseeritud tööjõule. PwC uuringud on leidnud, et ettevõtte kasvu suurimad riskid on seotud töötajatega, seega tänaste tehingute puhul peab personalistrateegia olema hästi läbi mõeldud.

Raskustes ettevõtted. Kui vastutuuled majanduses 2023. aastal ei vaibu, võivad ümberstruktureerimised ja ühinemised-omandamised saada täiendavat hoogu mõnede ettevõtte raskustesse sattumise tõttu.

Vaba raha. Mitmetel ettevõtetel on tugev bilanss ja heade aastatega kogunenud suured rahalised reservid, mida tekkinud ülevõtmisvõimaluste puhul kasutada. Ettevõtted, kel on vaba raha, on turul väga heas positsioonis ning neil on võimalus oma kasvuambitsioone teostada ja erinevaid sünergiaid luua. 

Digitaliseerimine. Mitmed ettevõtted peavad äritegevuse digitaliseerimiseks ja transformeerimiseks samme astuma ning üheks võimaluseks tehnoloogilise edasimineku  saavutamiseks on M&A. 

Väärtuste korrektuur kui katalüsaator. Kuigi börsil kaubeldavatel ettevõtetel on väärtuse langus olnud märgatavam, on üldiselt ka eraettevõtete väärtused mõningal määral langenud. Sellele on oma mõju avaldanud kasvavad intressid, mis tõstavad kapitali kaalutud keskmist hinda ja seeläbi vähendavad oodatava rahavoo nüüdisväärtust. Fundamentaalselt tugevad ettevõtted on oluliselt vähem pihta saanud, kui üldse, ja on jätkuvalt hinnas. Tugevate ettevõtete puhul võib kapitali hinna tõusu negatiivne mõju olla vähemalt osaliselt tasandatud ka keskmisest madalama tootluse ootusega investorite poolelt ja on ka ettevõtteid, mis on turbulentsel turul suutnud märkimisväärselt kasvada.

Börsil kaubeldavate ettevõtete väärtuse korrektuur võib kaasa tuua ka rohkem tehinguid, kus ostetav on avalik ettevõte. Börsiettevõtete oste näeb Baltikumis harva, kuid näiteks hiljuti tegi BaltCap vabatahtliku ostupakkumise Riia börsil noteeritud HansaMatrix investoritele. Võib juhtuda, et see ei jää lähiturgudel viimaseks taoliseks tehinguks lähitulevikus

Kasvuvõimalused teistel turgudel. Inflatsioon, intressimäärad, hirm majanduslanguse ees ja muud tegurid ei mõjuta kõiki riike ja piirkondi ühtmoodi. Investoritel, kes suudavad leida võimalusi teistel turgudel, on potentsiaal teenida suuremat tulu.

Riskide hajutamine. Alati on omanikke, kes on olnud pikka aega igapäevase ärijuhtimisega aktiivselt seotud ning ühel hetkel tuleb kaaluda, kas anda ärijuhtimine mõnele pereliikmele edasi või leida uued omanikud, kes on motiveeritud edasisi arengusamme vedama. Viimaste aastate ühest kriisist teise minek on tõenäoliselt mingil määral ka osade omanike puhul otsuste tegemist ajas lähemale toonud. Ettevõtte osaline või täielik müük annab ka võimalusi riske ja kapitali paigutust hajutada.    

Erakapital (PE). Erakapital on viimastel aastatel investeerinud rekordiliselt palju vara, suurendades oma osa M&A tehingute koguväärtusest viie aastaga kolmandikult peaaegu pooleni 2022. aastal. Rahastuse hankimine on tempokalt jätkunud, mille tagajärjel globaalne PE investeerimisvõimekus (ingl k dry powder) on ligikaudu $2,4 miljardit. Kõrgemad intressimäärad ja pankade suurenenud konservatiivsus on aga omandamise aktiivsust mõnevõrra kahandanud. Kuid võib-olla mitte kauaks. Tõenäoliselt leiab erakapital oluliste tehingute rahastamiseks võimalusi ega jää sellest kõrvale. 

Riskikapital (VC). Kuna investorid on riskantsemate investeeringute valimisel väga hoolikad, võivad varajase faasi ettevõtted kogeda mõningaid raskusi. Samuti seavad piiranguid ka langenud valuatsioonid, mistõttu otsitakse aktiivsemalt ka alternatiivseid võimalusi, näiteks võla kaasamine, kui rahavoog võimaldab intresse teenindada, või konverteeritava võla kaasamist, mis võimaldab väärtuse lukustamist edasi lükata ja optimeerida intressikulusid. Kasvuettevõtted, kellel on keerulisem edasisi rahastusvoore tagada, võivad tekitada ettevõtetele ja erakapitalile huvitavaid omandamisvõimalusi.

Ühinemiste ja omandamiste väljavaated 2023. aastal

M&A jaoks on 2023. aasta põnev, kuid ka ärev aeg – ettevõtete ümberkujundamine ja vastavad tehingud on tegevjuhtide väärtusloomestrateegiates olulisel kohal, kuid samas valmistavad majanduslangusega seotud hirmud jätkuvalt muret. Ettevõtted, kes läbi portfelli optimeerimise kaaluvad nii omandamisi kui äriosade müüki, omavad pikaajaliseks eduks suuremaid võimalusi. Mõnevõrra madalamad väärtused ja vähenenud konkurents loovad tehinguteks ka häid võimalusi, kuid see aeg ei pruugi pikalt kesta ning samas on fundamentaalselt tugevad ettevõtted jätkuvalt hinnas. Kui varasemat tootluse ootust on keerukam saavutada, tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata ka teistele aspektidele omandatava hindamisel, sealhulgas kas omandamine aitab kaasa ESG eesmärkide saavutamisele, annab ligipääsu uutele turgudele või vähendab tarneahela riske. Samas tuleb olla ka leidlikum rahastuse hankimisel, kuna laenamine on muutunud raskemini kättesaadavaks ja ka kallimaks. Kuid kogenud investorid leiavad üldjuhul tehinguteks viise, näiteks võib rahastuse saamine olla hõlpsam rõhudes ESG aspektidele, mis võivad muuhulgas tagada soodsamad intressimäärad. Lisaks tõstavad suuremad riskid, makromajanduslik komplekssus ja muud faktorid ka äritegevuse finantsanalüüsi ning erinevate stsenaariumide modelleerimise ja riskide haldamise tegevusplaani tähtsust.

Ajal, mil ettevõtete juhid seisavad silmitsi eri probleemidega, on ühinemised ja omandamised üks peamisi vahendeid, mis aitab julgetel ja ettevõtlikel oma ärisid ümber kujundada, nende kasvu toetada ja saavutada pikas perspektiivis püsivaid tulemusi. Täna on mitmed tehingud ettevalmistamisel ning aasta teisel poolel tehakse tõenäoliselt rohkem tehinguid kui aasta esimeses otsas.

Täispikkuses artikkel on kättesaadav Äripäevas.