Tegevuse jätkuvuse printsiibist ehk ebakindlusest raamatupidamises

^{Veebruar 2021}

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et ettevõte on tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust vähemalt ühe aastases perspektiivis alates bilansipäevast. Kõik raamatupidamise aastaaruanded, mis ei ole spetsiifiliselt koostatud tegevuse lõpetamise eesmärgil (nagu näiteks likvideerimisaruanne või lõppbilanss) lähtuvad RTJ 1 kirjeldatud eeldusest, et ettevõtte tegevus jätkub. Tegevuse jätkuvuse alusel koostatud aruanne eeldab, et ettevõte suudab oma varasid kasutada ja kohustusi tasuda tavapärase äritegevuse käigus, mis omab olulist mõju bilansis kajastatud varade võimalikule väärtusele ja seetõttu ei tule varasid kajastada kiirmüügi väärtuses.

Kas ettevõtte tegevus jätkub?

Tegevuse jätkumise hindamise osas on esimene roll ettevõtte juhtkonnal, kes peab andma oma hinnangu, võttes arvesse kõiki aruande kinnitamise hetkeks teada olevaid asjaolusid. Juhul kui juhtkond jõuab hinnangu koostamisel seisukohale, et ettevõte ei ole suuteline tegevust jätkama või on aruande koostamise hetkeks juba alustanud tegevuse lõpetamist, koostatakse raamatupidamise aruanne lähtuvalt likvideerimise põhimõtetest, mis muuhulgas toob kaasa kohustuse kajastada varasid neto müügihinnas järgneva likvideerimismenetluse perioodi jooksul.

Sellises olukorras  on audiitori kohustuseks hinnata juhtkonna hinnangu korrektsust, võttes arvesse kõiki audiitorile teada olevaid asjaolusid. 

Kui on kahtluseid...

Kui tegevuse jätkuvuse osas eksisteerib ebakindlus, tuleb raamatupidamise aruandes ebakindlust põhjustavad asjaolud avalikustada, sealhulgas ka juhtkonna plaanid nende sündmuste ja asjaoludega tegelemiseks, mis võiksid tagada ettevõtte tegevuse jätkumise. Avalikustatud informatsiooni põhjal peab aruande lugejale olema arusaadav, et eksisteerib oluline ebakindlus ettevõtte tegevuse jätkuvuse osas, mille tõttu ei pruugi ettevõte olla võimeline normaalse äritegevuse käigus realiseerima oma varasid ja täitma oma kohustusi.

Tihti võib antud olukord laheneda näiteks piisavalt kapitaliseeritud emaettevõtte või omanike poolt antud kinnitusega, et vajadusel toetatakse oma tütarettevõtte tegevuse jätkumist. 

Audiitori hinnangud

Kui audiitor jõuab oma töö tulemusel järeldusele, et kahtlused küll esinevad, kuid ettevõtte tegevus on siiski jätkuv ning kõik asjaolud on korrektselt raamatupidamise aruandes avalikustatud, kinnitab ta vandeaudiitori aruandes tähelepanu juhtimise lõigus samuti märkimisväärse kahtluse olemasolu ning viitab vastava info avalikustamisele raamatupidamise aruandes.

Alternatiivses olukorras, kui infot ei ole piisavalt avalikustatud, aga tegevuse jätkuvuse printsiibi kasutamine on ikka põhjendatud, on märkusega vandeaudiitori aruanne. Olukorras, kus audiitor ei nõustu tegevuse jätkuvuse printsiibi kasutamisega, lõpeb audit vastupidise otsusega ehk audiitori hinnangul ei ole aruanne korrektselt koostatud. Viimaseks võimaluseks on arvamuse andmata jätmine, kus audiitor küll vormistab tööd kokkuvõtva raporti, kuid olukorra ebakindlus on sedavõrd valdav, et järeldust aruande kohta anda ei ole võimalik

Meediakajastus:

• Postimees

• Raamatupidaja.ee