Teet Tender: Eesti PPP peaks esialgu alustama ühe pilootprojektiga

PwC Baltikumi nõustamisüksuse vastutav partner Teet Tender, kelle eestvedamisel valmis 2016. aasta sügisel ka põhjalik Eesti PPP raamistiku uuring näeb PPP projektides siiski suurt potentsiaali, kuid kinnitab, et keeruka protsessi tõttu on äärmiselt oluline põhjalik eeltöö ja esialgu vaid pilootprojekti käivitamine: „PPP ei ole kindlasti mingi imevahend, millega on võimalik likvideerida kogu investeeringute puudujääk, mida infrastruktuuri puhul sageli välja tuuakse. Samas ei ole tegemist ka tundmatu koletisega, mida kõigest väest vältima peaks. Tegemist on ju  ehituses tavategevuste - projekteerimine, finantseerimine, ehitamine ja hooldamine - kombineerimisega üheks lepinguks, mis, tõsi küll, on seetõttu keerukam, kui kõik eelnimetatud eraldi,“ selgitab Tender.

Tema sõnul kiputakse PPP-de puhul rääkima ainult raha hinnast, mis on suurte projektide finantseerimise juures samuti väga oluline, kuid tähelepanuta jäetakse PPP üks peamisi positiivseid asjaolusid: pikaajaliste projektide läbiviimine, arvestades projektide elutsükli (ja mitte eraldi ehituse või finantseerimise või hooldamise) soodsamaid kulusid. „Tuues analoogi eraisiku elukondliku kinnisvara soetamisega, siis hinnatakse ju ikka kõiki kinnisvara pikaajalise omamisega seotud kulusid, mitte ainult ehitamiseks või ostmiseks kuluvat raha. Sama toimub hästi ettevalmistatud PPP projektide puhul - riigi eesmärk on saada projekt pikaajalises perspektiivis kõige soodsamalt, mida projekti erinevate osiste kombineerimine ka palju paremini võimaldab, kui iga üksiku teenuse madalaima hinnaga sisseostmine,“ kinnitab Tender.

Ta lisab: „Teine oluline asjaolu PPP projektide puhul on see, et võrrelda tuleb võrreldavat - kuna erasektor võtab sellistes projektides suure ja pikaajalise riski, siis on loogiline eeldada, et nad selle eest ka tasu küsivad. Kõrvutades sellega riigi poolset finantseerimist, ei tohiks eeldada, et riigi (ehk meie kõigi) raha võib kulutada nii nagu pähe tuleb või riigi poolt osutatav teenus ei pea omama sarnast kvaliteeditaset erasektorilt hangitavaga. Ehk et ka riik teenuseosutajana peaks oma kalkulatsioonides arvestama sellega, et näiteks tee võib kuluda kiiremini kui plaanitud või sajab mõnel aastal lund rohkem kui oodati. Siis on võimalik päriselt võrrelda, milline projekti struktuur odavam on.“

Tenderi hinnangul pööratakse PPP projektide puhul paraku liigset tähelepanu projektide kajastamisele riigi võlakoormuse arvestuses, mis on küll täiendav aspekt selliste projektide juures, aga ei peaks olema peamine motivaator. Lõpetuseks lisab ta, et kuna tegemist on tõepoolest keskmisest keerukamate projektidega ja Eesti riigil suurt kogemust ette näidata pole, siis tuleks alustada ühe (piloot)projektiga ning ka see väga hästi ja põhjalikult ette valmistada.