September 2026
Alates 01.01.2026 jõustusid Lätis siirdehindade osas olulised muudatused, mida kohaldatakse 2025. kalendriaastal algavale aruandeaastale. Nende muudatuste eesmärk on vähendada maksumaksjate halduskoormust ja parandada siirdehindade riskijuhtimise tõhusust Lätis. Tegemist on olulise kergendusega rahvusvahelistele kontsernidele, kes varem seisid silmitsi rangete tähtaegade ja trahvidega hilinenud esitamise eest.
Alates 2018. aastast kehtis Lätis siirdehindade dokumentatsiooni kohustusliku esitamise nõue maksuametile, kui seotud isikute vaheliste tehingute maht ületas teatud piirmäärasid (ettevõtte toimiku ehk Local File puhul 5 miljonit eurot, põhitoimiku ehk Master File puhul 15 miljonit eurot). Alates 2025. aastast aga tõsteti neid piirmäärasid oluliselt. Ettevõtte toimik tuleb koostada 12 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, kui seotud isikute vaheliste tehingute maht ületab 250 tuhat eurot. Põhitoimik tuleb koostada, kui tehingute maht ületab 20 miljonit eurot.
Seega on ettevõtetel tegutsemiseks ainult üks kvartal, kui toimikud peaksid olema koostamata.
Seega on ettevõtetel tegutsemiseks ainult üks kvartal, kui toimikud peaksid olema koostamata.
Võrreldavate andmete analüüs (benchmarking study) tuleb täielikult uuendada iga kolme aasta tagant, kusjuures finantsandmeid tuleb ajakohastada igal aastal. See nõue on nüüd selgelt sätestatud ja kooskõlas rahvusvaheliste standarditega – varasemalt oli seadus perioodiliste uuenduste osas ebaselge. Samuti tuleb maksumaksja toimik üle vaadata ja täielikult ajakohastada iga kolme aasta tagant, eeldusel, et ei toimu olulisi muudatusi, mis mõjutavad siirdehindade metoodikat.
Olulisim muudatus puudutab dokumentatsiooni esitamise nõuet. Nimelt ei pea enam Läti ettevõte siirdehindade dokumentatsiooni kohustuslikus korras maksuametile esitama, vaid see esitatakse üksnes maksuameti nõudmisel 30 päeva jooksul. Kohustuslik esitamine on aga asendatud uue kontrollitud tehingute raportiga (nn controlled transactions form), mis tuleb esitada 12 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, kui seotud isikute vaheliste tehingute maht ületab 250 tuhat eurot. Selline praktika on laialt kasutusel ja maksumaksjatele tuttav mitmetes teistes riikides ning põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetel. Vormi täpset sisu ei ole veel avaldatud, kuid seaduse kohaselt tuleb esitada järgmine info: tehingu tüüp, suund, maht ja tehingupartner; siirdehinna meetod; võrreldavate tehingute allikas, testitav osapool ning valitud kasuminäitaja (PLI) ja hinnastamise info.
Joonis 1. Näide siirdehinna vormi kohta
Tehingu tüüp |
Tehingu suund |
Tehingu maht (EUR) |
Osapool |
Siirdehinna meetod |
Võrreldavate andmete allikas |
Testitav osapool |
Hinnastamise metoodika |
Turuväärtuses siirdehind |
Siirdehind kontrollitud tehingus |
Kaupade ost-müük |
Müük |
250,001 |
UAB XX |
Tehingupõhise tootluse meetod |
TP Catalyst andmebaas |
SIA XX kui müüja |
Juurdehindlus kogukuludele (%) |
1.00%-5.00% |
2.20% |
Laen |
Andmine |
200,000 |
AS XX |
Võrreldava hinna meetod |
Statistikaandmed |
AS XX kui laenu saaja |
6 kuu EURIBOR + x% |
4.00%-6.50% |
4.50% |
* Kui hinnastamine kontrollitud tehingus jääb võrreldavate andmete põhjal määratud turuväärtuse vahemikku, ei ole tulumaksudeklaratsiooni real 6.5 parandusi vaja teha.
PwC siirdehindade valdkonna juhtivkonsultandi Martin Lehtise sõnul ei tähenda leebem esitamise kord seda, et ettevõtted võiksid siirdehindade dokumentatsioonile vähem tähelepanu pöörata. Kui dokumentatsioon on seni jäänud koostamata või uute nõuete täitmisel on tekkinud küsimusi, tasub need lähikuudel lahendada. Täiendava nõu ja toe saamiseks saab pöörduda PwC siirdehindade valdkonna nõustajate poole.