PwC tippjuhtide uuring 2026: optimism majanduskeskkonna suhtes, kuid ettevaatlikkus käibekasvu osas. Tehisaru tulemuslik ohjamine on seni õnnestunud vähestel
Märts 2026
PwC 2026. aasta Balti tippjuhtide uuring näitas, et Eesti tippjuhtide optimism nii globaalse kui kohaliku majanduse väljavaadete osas on järjest paranenud – tegemist on märkimisväärse pöördega võrreldes vaid mõne aasta taguse olukorraga, mil eestlased olid Baltikumi kõige pessimistlikumad. Maailmamajanduse väljavaadete osas on Baltiüleselt kõige optimistlikumad endiselt Eesti tippjuhid – kui ligi kolmandik Läti ja Leedu tippjuhtidest prognoosivad globaalse majanduse kasvu, siis Eestis omab taolist nägemust lausa 59% tippjuhtidest.
Sarnane optimism valitseb ka oma riigi majanduskasvu osas. Ka siin ootab 59% Eesti juhtidest 2026. aastal majanduse elavnemist, mis on 28 protsendipunktiline kasv võrreldes eelmise aasta märksa pessimistlikuma vaatega. Samaväärselt on langenud ka majanduslangust prognoosivate juhtide osakaal – kui eelmisel aastal kartis langust veel 29% tippjuhtidest, siis nüüdseks on neid 12%.
Siiski ilmneb teatav paradoks: hoolimata kõige optimistlikumatest majandusprognoosidest on eestlased Baltikumis kõige konservatiivsemad oma ettevõtte kasvu suhtes. 12 kuu vaates usub Eestis oma ettevõtte käibe kasvu 44%, samas kui Lätis on vastav näitaja 50% ja Leedus isegi 64%. Tugevamat usku on näha alles kolme aasta perspektiivis, kus 84% Eesti tippjuhtidest usub käibekasvu.
Nagu ka varasematel aastatel, on 2026. aasta uuringus jätkuvalt nähtav rahulolematus valitsuse tegevusega. Suurima läbikukkumisena hindavad Eesti tippjuhid jätkuvalt riigi saamatust administratiivkulude vähendamisel. Võrreldes eelmise aastaga – mil 84% juhtidest pidas riiki administratiivkulude vähendamise osas täielikult või mõnevõrra ebaefektiivseks – on selle aasta tulemustes näha küll pisut väiksemat rahulolematust (73%), kuid see on endiselt väga kõrge. Samuti peetakse täiesti või mõnevõrra ebaefektiivseks ärikeskkonna arendamist (57%) ja riigi maksukeskkonna konkurentsivõimet (54%). Positiivse noodina võib Eesti valitsuse tegevuse osas siiski välja tuua riikliku kaitsevõime ja turvalisuse valdkonna, kus 46% vastanutest on arvamusel, et see on teatud määral efektiivne ning 14% usuvad, et see on väga efektiivne.
Uuringus käsitleti ka geopoliitilisi riske ja investeeringuid, tehisintellekti mõju äritulemustele, tööjõu ja värbamise teemasid ning palgakasvuprognoose. Tehisintellekti osas ilmneb, et vaatamata laiaulatuslikule katsetamisele on käegakatsutavate tulemusteni jõudnud vaid vähesed – kõigest 4% Eesti tegevjuhtidest kinnitab, et tehisintellekt on üheaegselt kaasa toonud nii kulude vähenemise kui ka tulude kasvu.
„Uuringu tulemused näitavad selget paradoksi: majanduskeskkonna üldisi väljavaateid hinnatakse küll üha soodsamalt, kuid oma organisatsiooni kasvupotentsiaali suhtes ollakse endiselt valdavalt skeptilised. Eesti majanduse taastumine on alanud, kuid ettevõtjad vajavad kindlustunnet, et see kasv oleks kestlik ja laiapõhjaline," selgitab PwC eesti juhtivpartner Teet Tender.
Maailma ühe esinduslikuima ja pikaealisima ettevõtlusvaldkonna uuringu käigus küsitleti seekord 4 454 tippjuhti. Globaalse uuringu raames läbi viidavale Baltikumi tippjuhtide uuringule vastas tänavu 192 tippjuhti, neist 75 Eestist. 23% uuringus osalenud Baltikumi ettevõtete aastakäive ületas 200 miljoni piiri. Tippjuhtide hinnanguid ja arvamusi koguti perioodil 17. november 2025 – 29. jaanuar 2026.
Uuringutulemused täismahus:
Võta meiega ühendust
