PwC globaalne uuring: 47% ettevõtetest on pettuse ja majanduskuritegudega kokku puutunud
Iga kahe aasta tagant PwC poolt ligi 5000 ettevõtja seas globaalselt läbiviidav majanduskuritegude ja pettuste valdkonna uuring näitas, et 47% vastanutest on kokku puutunud majanduskuritegudega ning 35% erinevate kliendipettustega. Tegemist on viimase 20 aasta kõrgeimate määradega. Oluliselt on kasvanud küberkuritegude arv.
Uuringust ilmnes, et pettus võib ettevõtteid tabada mis tahes suunast. 39% vastanutest ütles, et viimase kahe aasta jooksul on enamik majanduskuritegevuse juhtumeid tulnud väljastpoolt ettevõtet (kliendid, häkkerid, edasimüüjad või tarnijad). 37% juhtumitest on olnud sisemised pettused (töötajad, juhtkond) ja enam kui 20% hõlmab nii väliste kui sisemiste osapoolte kokkumängu. 13% vastajatest, kes viimase kahe aasta jooksul pettusi koges, teatas, et kaotas selle tagajärjel üle 50 miljoni USA dollari. Otseste kulude seisukohast on aga kõige kulukamad pettuste liigid kartellid, siseringitehingud, maksupettused, rahapesu ning altkäemaksud ja korruptsioon.
PwC Eesti juhtivkonsultant Erki Mägi kinnitab, et kuigi uuringus osalenud 99 riigi seas Eestit ei ole, on trendid väga sarnased ka meil. „Petturid, sh küberkurjategijad on nutikad ning mida suuremaks ja üle piiri kasvavad Eesti ärid, seda suuremaks paisuvad ka majanduskuritegude riskid, seda nii sisemiste kui ka väliste osapoolte poolt. Samas näeme ka siin regioonis, et järk-järgult on ettevõtted riskianalüüsi ja seonduvasse -poliitikasse panustamas, seega suund on igatahes õige,“ sõnab Mägi.
Uuringus tuuakse esile ennetustegevuse olulisust ning seda, kuidas õigetesse oskustesse ja tehnoloogiasse investeerimine võib halvimat ära hoida. Ligi pooled osalenud organisatsioonidest reageerisid kuritegudele kontrollmehhanismide rakendamise ja arendamisega, 60% ütles, et nende asutus muutus tänu sellele paremaks. Ometi selgus uuringust, et ligi pooled vastanutest ei korraldanud pettuse ilmnemisel mitte mingisugust juurdlust ning vaid vaevu kolmandik andis kuriteost teada juhatusele.
Mägi lisab: „Pettusekahtluse korral on olukorra väljaselgitamine kriitilise tähtsusega ning juurdluse tegematajätmine on väga lühinägelik otsus. Meie kogemusest lähtub, et ka pealtnäha tühiste teemade juurdlus viib tihti edasi väga suuremahuliste pettuste tuvastamiseni.” Lõpetuseks rõhutab Mägi, et ehkki erinevate pettuste arv tõuseb, on erinevate pettuste käekiri tihti sarnane ning kogenud spetsialistil on eri valdkonna pettusi asjakohaste töövahendite, lähenemiste ja andmeanalüüsi tehnoloogiaga võimalik tuvastada ka väga keerulistest struktuuridest ning suurtest andmemahtudest.
PwC üleilmse majanduskuritegevuse ja pettuste uuringu raames analüüsitakse enam kui 5000 vastust 99 riigist. Selles kirjeldatakse viimase kahe aasta jooksul keskmiselt kuue majanduskuriteo juhtumiga kokku puutunud ettevõtete üldisi tähelepanekuid. Uuring annab ülevaate ohtude, pettusega kaasnevate kulude ja kindlamate ennetavate meetmete arendamise kohta.
