PwC finantskonverents: kas Eesti tulumaksusüsteem saab suure venna?
November 2021
PwC finantskonverentsil arutasid Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi, Go Group ASi juht Jüri Etverk ja PwC maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius arutlesid OECD kokkuleppe üle rakendada ülemaailmne 15%-line minimaalne tulumaks.
Mis saab miinimummaksu valguses ikkagi Eesti maksukeskkonna jätkusuutlikkusest? Kuhu edasi ja millised võimalused ootavad ees? Selge on see, et maksu- ja halduskoormus ettevõtja jaoks tõuseb, ent kerkis küsimus, mida ettevõte sellest riigilt vastu saab? Suurettevõtja jaoks muutub keskkond keerulisemaks ja maksuseadustega kooskõlas olemine nõuab täiendavaid ressursse. Esmapilgul ei ole suurettevõtetel uuest maksusüsteemist lihtsaid eeliseid ja soodustusi oodata.
Hannes Lentsius leidis, et miinimummaksust saavad enim kasu ettevõtted, kelle tulud jäävad alla kehtestatud piirmäära, ehk on eelisseisus võrreldes miinimummaksu subjektidega. Ta spekuleeris, et uue maksualgatuse valguses on keeruline hinnata, mis on selle lõppefekt riigieelarvele. Ühelt poolt võib oodata täiendavat maksulaekumist suurettevõtetelt aga samas vajab uue maksureeglistiku väljatöötamine ja maksuametipoolse tehnilise valmisoleku loomine täiendavaid ja arvestatavas summas investeeringuid.
Hannes Lentsius ja Evelyn Liivamägi
Jüri Etverk ja Erki Mägi
Evelyn Liivamägi hinnangul on maksuametil ees kiired aastad. Uue maksusüsteemi tarbeks maksureeglite tutvustamine, sellega seotud nõustamine ning maksudeklaratsioonide kui ka -juhendite paneb maksuameti õlule täiendava koormuse. Eesti maksusüsteem on saanud rahvusvaheliselt väga hea tagasiside, sest Eestis on administratiivne kulu ühe maksueuro kogumiseks üks madalamaid maailmas. Seega riigi vaates võib minimaalne tulumaksukohustus olla pigem poliitilise algatus kui selge positiivse fiskaaleesmärgiga maksumuudatus.
Jüri Etverk leidis ettevõtte vaatest, et võrreldes lihtsa ja ettevõtetele arusaadava Eesti tulumaksusüsteemi kõrvale tekib kohmakas ja keeruline paralleelsüsteem, millega kohaldumine vajab täiendavaid ressursse ning toob kaasa täiendavaid kulusid. Samas on sobilik aeg vaadata maksusüsteemi laiemalt ning kaaluda kasvõi näiteks sotsiaalmaksulae kehtestamist. Tema hinnangul on tegemist siiski suhteliselt marginaalse teemaga võrreldes digitaalmajanduse maksustamisega, rohepöördega või inimestepõhise majanduse liikumisega andmetepõhistele ärimudelitele.
Evelyn Liivamägi nõustus, et konkurentsi mõistes võrduse ja õigluse saavutamisel oleks digimaks oluliselt sobilikum tööriist. Kohalik reklaamisektor, keda kehtivate reeglite valgusest maksustakse Eestis, tunneksid õiglust, kui rahvusvahelisi digigidante sunnitaks samuti Eesti riigieelarvesse panustama.
Võta meiega ühendust
