Nõgene, Arakas ja Trink COVID-19 tulenevast kiirete otsuste langetamisest
November 2021
PwC korraldatava finantskonverentsi Tallinna börsiettevõtete juhtide arutelupaneelil rääkisid Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene, EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas ja Merko Ehituse juht Andres Trink suunamuutusest ja kiirete otsuste tegemisest päevadega muutuvas maailmas.
✨Paavo Nõgene✨ ütles, et Tallinki jaoks on koroonapandeemia aeg olnud navigeerimine udus - keegi ei tea, kas see lõpeb, kuidas see lõpeb, millal see lõpeb. Nõgene ütles, et laevanduskontsern tegi enne koroonakriisi päevas kolm miljonit eurot käivet, millest kriisi alguses kaotati päevapealt 85 protsenti. Kui enne kriisi töötas laevanduskontsernis 7500 inimest, siis praegu 4000.
Ta tõdes, et koroonapandeemia on olnud küll ühest küljest ellujäämiskursus, teisalt on suudetud muuta ettevõte oluliselt paindlikumaks ja efektiivsemaks. “Seda kahjuks osaliselt ka inimeste eraelude arvelt,” tunnistas ta. “Positiivne on aga see, et Tallink pole pidanud oma laevu müüma. Samuti on positiivne see, et ettevõte on praeguseks saanud kõikidelt oma pankadelt piisava likviidsuse ning muutunud õhemaks.”
Ta lisas, et sellegipoolest ei saa kindel olla selles, kas tulevikus kõik Tallinki laevad sõidavad ikka Läänemerel ja sama sagedusega nagu enne kriisi. “Arvutame iganädalaselt, kas odavam on sõita või odavam on seista. Kalkuleerime pidevalt, kus on kahjum väiksem.” Ta lisas, et ühe laeva seismisest võib kahjum olla 700 000 kuni 1 miljon eurot kuus, samas kui laeva opereerides võiks kahjum olla seisukulust väiksem. “Lisaks COVID-19-le on muutujaid veel ja veel, ka kütusehind meid hetkel ei soosi.”
Nõgene rääkis kurbnaljakalt, et koroonapandeemia tõttu sai Tallink ka huvitava kogemuse osaliseks ehk avanes võimalus renoveerida Tallinna kesklinnas suurt Tallink City hotelli, kaotamata mitte ühtegi klienti.
“Inimlikult tahtsime koondamisi võimalikult pikalt edasi lükata. Oleks teadnud, et kriis nii pikalt kestab, oleks nii mõndagi teisiti, varem, teinud,” rääkis Nõgene.
Ta tõdes, et ehkki koroonapandeemia on nüüdseks juba väga pikalt kestnud, tuleb olla siiski optimistlik. “Ükski Hiina asi pole nii pikalt vastu pidanud, küll lõpeb ka see,” lausus ta. “Lõputult ei saa halvemaks minna. Pidage vastu!”
✨Viljar Arakas✨ nentis, et alguses oli mõneti isegi huvitav, et ettevõtet sai juhtida kodust diivanilt, hommikumantlist, samas keegi ei teadnud, kas ja kui palju rentnikest soovib kodukontori tõttu pindadest loobuda või ei suuda rendimakseid tasuda. Tegelikkuses läks aga nii, et rentnikud rendilepinguid lõpetada ei soovinud ning kinnisvaras oli tehinguaktiivsuse langus mõnevõrra võrreldav löök-auguga, kus ehmatus asendus kiirelt normaalsusega. Samas tõdes Arakas, et pandeemia ajal ning järgselt on oluliselt vähenenud kontoris käimise sagedus ja igapäevaselt kasutatav pind.
“Tänavune sügis on olnud emotsionaalselt kõige raskem,” tõdes ta selgitades, et sügisene koroonaolukord pole olnud ootuspärane ega sugugi leevenenud, inimesed on väsinud ning Lätis on COVID-19 nõudnud ka ühe kolleegi elu. Samas tõdes ta, et kolleege on ühine välisvaenlane ühendanud ning ühegi töötaja töötasu ei ole olnud vaja vähendada. Kinnisvara vaatest oleks tekkinud majanduslik olukord võinud edasigi kesta, sest otsimise korral oli võimalik kinnisvara soetada mõistliku hinnaga, ütles ta. “Ettevõtte juhtimine muutus ka meil oluliselt. COVID-19 esimese laine harjal oli ka olukordi, kus meie finantstiim koostas neli eelarvet kahe päeva jooksul, iga järgnev eelnevast 50% väiksem,” rääkis ta.
Tehtud vigadest rääkides tunnistas ta, et ilmselt avati Palace’i hotell liiga vara, sest hotelli avades külalisi sinna ei jõudnud. “Paavo, kes teie juures puudu jäi, need meie juurde ka ei jõudnud,” lohutas ta Tallink Grupi juhti.
✨Andres Trink✨ tõdes, et COVID-19 tõi suure muutuse selles osas, kuidas ettevõtte juhtkond otsustab ja tegevusele vaatab. “Kiire kohanemine on esikohal,” rõhutas ta. Esmase asjana enne suurte otsuste tegemist hakati Merkos jälgima, kuidas käituvad kriisis regulaatorid ning pangad. Kui regulaatorid keeranuks pankadele vindi kõvasti peale, olnuks ka pankadel keeruline refinantseerida maksepuhkust taotlevate laenusaajate vajadusi ning väljastada korteriostjatele uusi laene.
Kuna Merkol on üle Baltikumi ehituses parajasti üle 1500 korteri, lülitati kiirelt välja püsikiiruse hoidja ning hakati otttänaklikult liikuma edasi piduri ja gaasiga. “Sõidame üsna kiiresti, aga kurvilisel teel,” ütles Trink ja lisas, et lühiajaliste piirangute kõrval mõjutavad kinnisvara- ja ehitussektori tööd palju ka makroteemad.
Võta meiega ühendust
