Märts 2021
PwC maksunõustaja Martin Lehtis selgitas, et ettevõtlusvormi valimine sõltub paljuski alast, milles teenust osutada plaanitakse. Iga vormi puhul on terve hulk nüansse, mis tasub enne otsustamist endale selgeks teha, et halval ajal ei tabaks ebameeldiv maksuüllatus.
Eestis on levinud ettevõtlusvormid väikeste alustajate puhul eelkõige füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ja osaühing (OÜ), riik on viimasel ajal teinud reklaami ka üsna uuele variandile – ettevõtluskontole. Alljärgnevalt kommenteerib Martin Lehtis iga variandi eeliseid ja puudusi.
FIE: lihtne, aga vastutad kogu nahaga
Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on ettevõtjaks inimene, kes registreerib ennast äriregistris FIEna.
Selle vormi pluss on asjaolu, et erinevalt osaühingust või aktsiaseltsist pole tarvis kohe sissemakset teha.
FIE raamatupidamine on kassapõhine. «Ettevõtlusest teenitud raha võib igaks otstarbeks vabalt kasutada, peaasi et maksud oleksid makstud,» ütles Lehtis.
Kogu FIEna teenitud tulult tuleb tasuda nii tulu- kui ka sotsiaalmaks ning kui FIE on liitunud kohustusliku kogumispensioniga, siis tuleb tasuda ka kohustusliku kogumispensioni makset.
Lisaboonus on see, et FIE ei pea iseenda vara kasutamisel sõlmima iseendaga vara kasutamise lepinguid ning endale ei saa anda ka erisoodustust.
Mis puudutab tulude deklareerimist, siis FIE peab kord aastas esitama maksu- ja tolliametile füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormi E hiljemalt maksustamisperioodi (s.o kalendriaasta) järgneva aasta 30. aprilliks. Deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluvad maksud peab tasuma hiljemalt 1. oktoobriks. Siinjuures peab aga FIE tasuma kvartaalselt avansilisi sotsiaalmaksu makseid ning alates teisest tegevusaastast ka tulumaksu avansilisi makseid.
«Leidub ka erandeid, mistõttu on mõistlik enne sobivaima ettevõtlusvormi lõplikku valikut lugeda ka maksu- ja tolliameti juhendeid,» soovitas Lehtis.
Selle vormi puudus on asjaolu, et FIE ei saa maksukohustust kuidagi tulevikku nihutada, vaid peab maksud riigi määratud ajal ära tasuma. Teenitud kasumit ei saa ka maksuvabalt reinvesteerida. Kolmas ja veel suurem puudus on asjaolu, et FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste ees kogu oma varaga.
OÜ: piiratud vastutus ja maksunihutamine
Osaühingu puhul on ettevõtjaks ettevõte (s.o äriühing), kes registreeritakse äriregistris. OÜ registreerimisel on minimaalne nõutav algkapital 2500 eurot, aga seda ei pea kohe registreerimisel sisse maksma. OÜ raamatupidamine on tekkepõhine.
OÜ rahaga ei või omanik vabalt ümber käia: ettevõtlusest teenitud raha võib üldjuhul igal ajal välja võtta, aga seda loetakse siis dividendiks ja kuulub tulumaksuga maksustamisele.
Siin tulebki mängu suur eelis FIE ees: kui FIE puhul maksustatakse kogu teenitud tulu, siis OÜ puhul teenitud tulu iga aasta ei maksustata ja maksustatakse vaid ettevõttest raha väljavõtmist. Seetõttu saab OÜ puhul tulumaksukohustust edasi lükata ja teenitud kasumid tulumaksuvabalt reinvesteerida.
Isiklik ja ettevõtte vara on OÜ puhul eristatud ning isikliku vara kasutamisel tuleks sõlmida leping. Vastupidi, ettevõtte vara kasutamine isiklikuks otstarbeks toob kaasa erisoodustuse ja vastava maksukulu.
Aruandlust on OÜ-l FIEst samuti rohkem: OÜ peab üldjuhul esitama iga kuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse (TSD) ning käibedeklaratsiooni, eeldusel, et ollakse käibemaksukohustuslane. Lisaks tuleb kord aastas esitada majandusaasta aruanne.
Lehtis rõhutas, et tööjõu palkamisel ei ole vahet, kas olla FIE või tegutseda OÜ vormis, nõuded tööandjale on samad.
Vaieldamatult kõige suurem pluss OÜ puhul on asjaolu, et kui äri peaks ebaõnnestuma, siis vastutab OÜ oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest ise ning üldjuhul osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole.
«OÜ on sobivaim vorm väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse jaoks. FIE ees on eeliseks piiratud vastutus ja kasumi tulumaksuvaba reinvesteerimise võimalus,» võttis Martin Lehtis kokku.
40 000 euro reegel
Ükskõik millise ettevõtlusvormi alt tegutseda: kui käive ületab 40 000 eurot aastas, peab end käibemaksukohustuslaseks registreerima.
Ettevõtluskonto: Eestis ainulaadne käibe maksustamine
Kui ettevõtluse sisuks on ühe füüsilise isiku poolt teisele füüsilisele isikule osutatud teenused või ka füüsilisele või juriidilisele isikule müüdud kaup, siis on võimalik ettevõtluseks kasutada ettevõtluskontot.
Ettevõtluskonto avanud inimesel ei ole kohustust end ettevõtjana registreerida ega pidada tulude ja kulude üle arvestust. Viimase täidab maksu- ja tolliamet, jagades maksutulu ettenähtud proportsioonide järgi tulu- ja sotsiaalmaksuks ning vajadusel ka kohustuslikuks kogumispensioni makseks.
Silmas tuleb pidada ühte olulist piirangut: ettevõtluskonto omanik ei või tegutseda FIEna samal või samasugusel tegevusalal.
Ettevõtluskonto on kasulik olukorras, kus teenuse osutamisega ei kaasne otseselt kulusid või kus müüakse kaupu, mis on omavalmistatud või väikese materjali- või soetuskuluga.
Ettevõtluskonto eelis on selle lihtsus. Puudus on asjaolu, et selle kasutamisel maksustatakse kogu kontole laekunud raha, mitte ettevõtlusest teenitud kasum, erinevalt teistest ettevõtlusvormidest pole võimalik mitte midagi kuludesse kanda ning ettevõtluskontoga ei ole võimalik taotleda ka ettevõtetele suunatud toetusi.
Ettevaatust, maksuhoop
Martin Lehtis rõhutas, et ettevõtluskonto puhul on üks suur erinevus kõikide teiste Eestis kasutusel olevate ettevõtlusvormidega võrreldes see, et ei maksustata mitte kasumit, vaid kogu ettevõtluskontole laekunud summat.
Maksumäärad on nii-öelda kaheastmelised: kui kontole laekunud summa ei ületa aastas 25 000 eurot, on maksumäär 20 protsenti. Kui laekunud summa jääb 25 000 ja 40 000 euro vahele, on maksumäär 40 protsenti.
«40 protsendi suurust maksumäära meil teiste ettevõtlusvormide puhul ei ole, kuid tuleb meeles pidada, et sellest kaetakse nii tulu- kui ka sotsiaalmaks (mis muidu on vastavalt 20 ja 33 protsenti). Kuna maksubaas on ettevõtluskonto puhul erinev, ei ole korrektne sellele kehtestatud maksumäära teiste maksumääradega võrrelda,» ütles Lehtis.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi ütles, et ettevõtluskonto ongi mõeldud sellisteks olukordadeks, kus füüsiline isik osutab teenust füüsilisele isikule. «Võlaõiguslikult lepingu alusel teenust osutades tuleks tasuda kõik tööjõumaksud: tulumaks, sotsiaalmaks, kogumispensionimakse ja töötuskindlustusmakse (20 + 33 + 2 + 1,6 = 56,6 protsenti).» 20-protsendiline maksumäär n-ö esimeses astmes tulebki sellest, et kuna idee on hoida asjaajamist lihtsana ja maksustatakse käivet, siis võetakse nimetatud kulud arvesse 20-protsendilises tulumaksumääras. «Seega ka ettevõtluskonto puhul võetakse kulutusi arvesse, ei saa öelda, et nii pole,» ütles Liivamägi.
Meediakajastus Postimehest.