Lentsius tulumaksureformiga liitumisest: see on Eesti tulumaksusüsteemi surm

Oktoober 2021

Eesti nõustumine minimaalse efektiivse tulumaksuinitsiatiiviga oli oodatav, sest Eesti oli poliitiliselt jäänud väga raskesse seisu. Lühidalt tähendab initsiatiiviga nõustumine, et suurte rahvusvaheliste kontsernide (konsolideeritud müügitulu üle 750 miljoni euro) tütarühingud Eestis peaksid hakkama regulaarselt dividende jaotama, et nendelt makstav tulumaksukulu oleks vähemalt 15% teenitud kasumist. Kui nad seda ei tee, maksustatakse Eesti tütarühingu kasum tema emaühingu tasemel vastava riigi tulumaksuga. Eesti on palunud küll leevendusmeetmeid, mis võimaldavad maksu tasumist mõned aastad viivitada, aga suures plaanis see pilti ei muuda. 

Esiteks peaks see olema positiivne uudis poliitikutele, sest lähiaastatel on oodata riigieelarvesse täiendavat tulumaksulaekumist. Suure tõenäosusega hakkavad enamus rahvusvaheliste kontsernide tütarühinguid Eestis dividende jaotama. Piitsana eksisteerib oht, et vastasel juhul maksustatakse Eesti kasumid nende jaoks kahekordselt - esmalt emaühingu tasemel välismaise tulumaksuga ning hiljem Eesti tulumaksuga, kui Eesti tütarühing asub neid kasumeid jaotama. 

Teiseks tekitab see lähitulevikus tõenäoliselt hulga arusaamatust, sest maksumaksmise kohustus ei jookse mitte konkreetse Eesti tütarühingu müügitulu, vaid kogu kontserni müügitulu suuruse järgi. Seetõttu tekib olukord, kus Eestis samal turul konkureerivad ettevõtted võivad langeda erineva maksurežiimi alla tulenevalt ainult sellest, kes on nende omanikud. Eesti kapitalil põhinev tütarühing saab endiselt nautida Eesti kehtivat tulumaksusüsteemi ja lükata maksu maksmist edasi lõpmatult, kui rahvusvahelise kontserni tütarühing on kohustatud iga-aastaselt dividende jaotama ja maksu tasuma. Kokkuvõttes tekib olukord, kus välismaise kapitaliga ettevõtted on sunnitud maksu tasuma regulaarselt aga Eesti kapital saab nautida maksude tasumise edasilükkamist. Esmapilgul peaksime rahul olema, aga väliskapitali diskrimineerimine võib viia kiiresti vajadusele loobuda kehtivast Eesti tulumaksusüsteemist ja kehtestada kõigile ettevõtetele sarnane maksureeglistik ja nõuda tulumaksu tasumist iga-aastaselt. 

Lentsius tulumaksureformiga liitumisest: see on Eesti tulumaksusüsteemi surm

Loomulikult on tegemist alles maksuinitsiatiiviga ning selle detailid vajavad väljatöötamist, mistõttu tegelikku lõpptulemust on keeruline prognoosida. Eesti on seejuures taotlenud ka teatud leevenusmeetmeid (iga-aastase tulumaksu tasumise kohustuse asemel nelja-aastast perioodi), mis kindlasti pehmendaks uue maksurežiimi mõju Eesti majandusele. 

Digimaksu osas oli Eesti üks selle idee algatajaid ja seetõttu sellele vastuseisu ei olnud. Digimaks võimaldaks Eestile täiendavat maksutulu digigigantidelt, kes üldreeglina täna ei ole Eesti riigieelarvesse üldse kohustatud tulumaksu tasuma.


Võta meiega ühendust

Kristin Pedak

Turundus- ja kommunikatsioonijuht, PwC Estonia

Tel: +372 5561 6705

Follow us