Kuidas säilitada kriisiaegne operatiivsus ka pikemas perspektiivis?
Ettevõtetel tasub omaks võtta pandeemia ajal normiks saanud konstruktiivsus, paindlikkus ja kiire otsuste tegemise võimekus.
Kas mäletate, milline oli rahvusvaheline ärikeskkond enne COVID-19 pandeemiat? Ettevõtted seisid ka siis silmitsi erinevate väljakutsetega, mille keerukus mõjus paljudele juhtidele tihti halvavalt – lihtsam oli neist mööda vaadata kui midagi ette võtta.
Kui koroonaviiruse pandeemia algas, ei jäänud varasematest kriisidest stoiliselt läbi purjetanud ettevõtetel muud üle kui kiiresti reageerida. Olude sunnil tuli tavapärased protsessid kõrvale heita ja asuda langetama kiireid otsuseid ning seda kõike piiratud informatsiooni tingimustes. Seejärel tuli tehtud otsused kiiresti ellu viia ja vajadusel ka käigu pealt kurssi korrigeerida.
Nüüd kui tunneli lõpus paistab valgus ning vaktsineerimine lubab hakata mõtlema tavapärase elurütmi taastumisele, ootab ettevõtteid ees järgmine proovikivi. Kas suudetakse vältida kriisieelsete halbade harjumuste juurde tagasi pöördumist, säilitada kiirus tähtsate otsuste langetamisel ning jätkata paindlike juhtimisprotsesside juurutamist?
Uute väljakutsetega silmitsi seismisel ei piisa enam enda hetkelisest kokkuvõtmisest. Edu ei too ei oma aja ära elanud harjumuste juurde tagasi pöördumine ega ka kriisirežiimis tegutsemise jätkamine. Selleks, et säilitada paindlikkus ja operatiivsus, samas põhjustamata organisatsioonile liigset stressi, tasub juhinduda alljärgnevatest kiirete otsuste langetamise põhimõtetest.
- Keskendu olulisele, sellele, mis on sinu ettevõtte jaoks tähtis. COVID-19 oli väline riskifaktor, millega pidi viivitamatult tegelema. Kui tempo aeglustub, ei ole prioriteedid enam nii üheselt paigas ning sageli takistab just see eraldiseisvate teemadega efektiivselt tegelemist.
- Kaasa inimesi, eeskätt eksperte organisatsiooni sees ning neid, keda konkreetsed otsused kõige enam mõjutavad. Kaasates töötajad otsustusprotsessidesse, paraneb info liikuvus, lisaks jagab otsustes osalemine vastutuse ka töötajale, samuti võib niimoodi avastada töötajate seast ka muidu varjus püsinud talente.
- Vaata tähtsamad otsused aeg-ajalt üle, kontrolli tulemuslikkuse näitajaid ja paranda neid plaani osi, mis ootustele ei vasta. Leia takistused, mis strateegia elluviimist pidurdavad ja kõrvalda need. Pandeemia ajal pidid tööandjad leidma kiiresti mooduse, kuidas tagada töötajate turvalisus ja samas jätkata äritegevusega. Kaugtöö lahendused leiti mõne päevaga. Kuidas tulevikus see otsustuskiirus säilitada?
- Mõtle oma otsuste pikaajalistele tagajärgedele – eeskätt ühiskonna, keskkonna ja jätkusuutlikkuse seisukohast – ning ole valmis nendega tegelema.
- Tegutse paralleelselt probleemide identifitseerimise ja lahendamise kallal. Hiljutistest tuntud näidetest võiks tuua COVID-19 vaktsiini – samal ajal kui teadlased seda välja töötasid ja veel enne, kui ravimid kooskõlastuse said, ehitati ülemaailmselt üles juba tootmis- ja jaotamisvõimekust.
- Hoolitse oma inimeste eest ja arvesta nende individuaalsete tööstiilidega. Mõista, et töötajate produktiivsus avaldub erinevalt, mistõttu tasub anda neile vabadus organisatsiooni seatud raamide sees valida endale sobiv töökorraldus.
- Juhi tempot. Pandeemia ajal töötasid parimad firmad nagu tippsportlased intervalltreeningul, kus intensiivsele jõupingutusele järgnes hetkeline puhkus. Taastumisaeg on ülitähtis selleks, et organisatsioon toimiks ja inimesed end üle ei töötaks ning oleks valmis järgmiseks pingelisemaks perioodiks ja väljakutseks.
Tegutsedes teadlikult ning lahendades operatiivselt keerulisi olukordi, on veel üks oluline faktor, mida arvestada – alati on lootus, et olukord muutub paremaks. Pandeemiaga hästi toime tulnud juhid on soovitanud keskenduda asjadele, mida saab ise kontrollida, otsida uusi võimalusi ja säilitada eesmärgitunnetus, aga ka empaatiavõime ning kuulamisoskus.
Võta meiega ühendust
