Viiruse leviku peatamiseks mõeldud meetmed on kogu maailmas mõjutanud oluliselt ettevõtete majandustegevust, millest keegi pole puutumatuks jäänud. Jättes kõrvale valiku organisatsioonidest peamiselt tehnoloogiasektoris, toiduainetega seotud jaekaubanduses ning tervishoius, on mõju olnud negatiivne. Samas on mõju valdkonniti sügiseselt värvikirev – pikaajaliste lepingute toel opereerivasse ehitussektorisse ei ole mõju veel täies ulatuses kohale jõudnud, kinnisvarasektor purjetab justkui nii hindade kui ka tehingute arvu osas buumiaja pärituultes, lennunduses on aga suvine õrn optimism langenud ühes viiruse teise lainega sügiskaamosesse. Samal ajal on ettevõtete likvideerimise ja pankrottide arv rekordiline ning registreeritud töötute arv kasvutrendis, mis koos eelnimetatuga mõjutab suuremal või vähemal määral ettevõtete finantsaruandlust.
Raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et ettevõte on tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust vähemalt ühe aastases perspektiivis alates aruandekuupäevast. Kui tegevuse jätkuvuse osas eksisteerib ebakindlus, on juhtkond kohustatud raamatupidamise aruandes ebakindlust põhjustavad asjaolud avalikustama. Juhul kui juhtkond jõuab aga hinnangu koostamisel seisukohale, et ettevõte ei ole suuteline tegevust jätkama või on aruande koostamise hetkeks juba alustanud tegevuse lõpetamist, koostatakse raamatupidamise aruanne lähtuvalt likvideerimise põhimõtetest, mis muuhulgas toob kaasa kohustuse kajastada varasid neto müügihinnas likvideerimismenetluse perioodi jooksul.
Kas kriis võib mõjutada ka niivõrd likviidsete varade nagu raha kajastamist? Ilmselt ebatavaline, ent võttes arvesse, et raha ja selle lähendite mõiste alla kuuluvad lisaks rahale kassas ja pangas ka nõudmiseni hoiused ning vahendite paigutused kõrge likviidsusega fondidesse, siis mõjutatuks võib osutuda ka raha. Just rahaturufondide ning muidu muude likviidsete fondide osas võib olla langenud nende varade väärtus või fondihaldurid võivad kehtestada piiranguid vahendite väljavõtmisele, mistõttu võib tekkida vajadus osa finantsvarasid liigitada raha kirje alt vähemlikviidsele kirjele ning teatud juhul hinnata ka väärtuse langust.
Majanduskeskkonna halvenemisest suurima löögi finantsvarade väärtusele saavad aga nõuded ostjate vastu ning muud nõuded, näiteks laenud, mille osas on vajalik hinnata nende laekumise tõenäosust. Valdav osa Eestis registreeritud ettevõtetest ehk ettevõtted, kes koostavad raamatupidamise aruandeid vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, peaksid nõuete osas hindama nende laekumise tõenäosust ning kajastama neid tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni. Sealhulgas tuleb arvesse võtta kogu aruande koostamise hetkeks teadaolevat infot, mis võib mõjutada nõuete väärtust - nt võlgniku maksetähtajast mitte kinni pidamine, pankrot jne.
Ettevõtted, kes koostavad aruandeid vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (IFRS) peavad lähtuma eeldatava krediidikahjumi mudelist. Kuna tegemist on tulevikku suunatud mudeliga, siis peaks see kajastama eeldatavaid muudatusi tulevases majanduskeskkonnas. Enim on nimetatud nõudest mõjutatud krediidiasutused, kes eelkõige käesoleva aasta teise kvartali tulemustes märkimisväärseid laenukahjumeid kajastasid. Kuna tulevikku suunatud krediidikahju mudel on keeruline ja väga hinnanguline, siis on oluline eeldus ka hinnangutes kajastatud eelduste ulatuslikul avalikustamisel.
Varusid mõõdetakse soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses (NRV), olenevalt sellest, kumb on madalam. Kiire või keskmise käibekiirusega opereerivate ettevõtete puhul on potentsiaalne COVID-19-st tingitud mõju varude väärtusele tänaseks juba avaldunud ning varude allahindluse kulu on juba kajastatud. Samas ettevõtted, kelle tavapärane varude realiseerimise tsükkel on pikem (nt kinnisvaraarendus) või firmad kelle toodete järele on toimunud nõudluse vähenemine (nt põlevkivi tootmisest rõivasteni, mida keskmine kontoritöötaja ostab käesoleval aastal eelnevast vähem), peaksid varude NRV-d pidama oluliseks hinnanguks ka aastaaruande koostamisel.
Mõelda tuleb nii materiaalsele kui ka immateriaalsele põhivarale, kinnisvarainvesteeringutele, bioloogilisele varale, investeeringutele tütar- ja sidusettevõtetesse. Praegu on aeg, mil inimesed sotsialiseeruvad varasemast vähem - kontoris, kaubanduskeskuses, kinos, restoranis, majutusasutuses viibitakse vähem kui varem. Laeva, lennuki ning bussiga liigutakse vähem kui varem ning see vähendab nimetatud varade tootlikkust. Loetelu koroonapuudutusega varadest võib jätkata, ent ettevõtted, kes on eelkõige siseruumidele suunatud rahvarohkeid tegevusi võimaldavate varade omanikud, peavad aastaaruande koostamisel suurema hoolega hindama nende varade kaetavat või õiglast väärtust. Mida suurem ning pikaajalisem on viirusest põhjustatud mõju nõudluse taastumisele ja raha genereerivale varale, seda suurem on tõenäosus, et neid varasid tuleb alla hinnata. Väärtuse languse indikatsioonidega varade väärtuse hindamise puhul muutub olulisemaks, millist meetodit kasutada hindamiseks – kas nõudluse vähenemise tingimustes on parimaks indikaatoriks majandustegevusest genereeritav vähenenud rahavoog või on kõrgem väärtus põhjendatav läbi alternatiivse kasutusotstarbe ning kasutada tasuks väärtust, mida ettevõte saaks vara võõrandamisest täna. Arvestada tuleb, et kui kasutatakse diskonteeritud rahavoogude meetodit, siis oluline mõjutaja on majanduskeskkonnal põhinev diskontomäär, mis kriisi tingimustes kasvab ning vara väärtust kahandab.
Märkimisväärne osa Eesti ettevõtetest on saanud vähenenud käibe ning töömahtude kompenseerimiseks töötukassast märtsist maini töötasude hüvitist. Vastavalt tööhõiveprogrammile käsitletakse töötukassa hüvitist tööandja makstud töötasuna, mille töötukassa maksis töötajale ettevõtte nimel ning seetõttu ei peaks ettevõtte tööjõukulud kahanema vaid neid katab osaliselt töötukassa. Kuna toetuse saamisega kaasnesid ka tingimused (nt kui ettevõte koondas töötaja enne kahe kuu täitumist, kelle eest hüvitist taotleti, peab ettevõte hüvitise täies ulatuses tagasi maksma), tuleb saadud toetusi kajastada tegevuse sihtfinantseerimisena. Töötasude hüvitisi ehk tulu tegevuse sihtfinantseerimisest tuleb vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile kajastada kasumiaruandes tuluna (brutomeetod). Tulu kajastatakse perioodil, mil hüvitise laekumine muutus kindlaks ja toetusega seotud sisulised tingimused, st möödus töötukassa toetuse tagasimaksmise periood, said täidetud. Ettevõtted, kes koostavad aastaaruannet vastavalt IFRS-ile, saavad olenevalt kasutusel olevast arvestuspõhimõttest valida, kas kajastada saadud palgahüvitist kasumiaruandes brutosummana või mitte kajastada tulu sihtfinantseerimisest ning saadud toetuse ulatuses vähendada tööjõukulusid.
Finantsiliselt suurima mõjuga nüansiks saab kohustuste poolelt eeldatavasti olema laenude liigitamine lühi- ja pikaajaliseks. Mis juhtub ettevõtte bilansiga siis kui hiljuti võetud suure laenujäägiga pikaajaline kohustis tuleb liigitada lühiajaliseks? Raamatupidamise reeglid sätestavad, et kui ettevõttel on võetud laen, milles sisalduvad eritingimused võimaldavad laenuandjal laenu koheselt tagasi küsida kui eritingimusi on rikutud, siis tuleb laen kajastada lühiajalisena, v.a juhul kui aruandekuupäeval on ettevõttel võimalik antud laenu kas pikendada või refinantseerida ning ta kavatseb seda võimalust kasutada. On väga oluline, et aruandekuupäevaks eksisteerib kindlus laenu pikendamiseks ning selleks on saadud laenuandja poolne kinnitus, et laenu ei küsita tagasi lühiajaliselt. Kui kindlus laenu pikendamiseks saadakse pärast aruandekuupäeva, tuleb laen kajastada lühiajaliselt. See omakorda võib kaasa tuua negatiivse käibekapitali ning vajada täiendavat selgitust aruandes, et kuidas on ettevõte suuteline tegevust jätkama.
Teine nüanss, millele kohustiste kajastamisel tähelepanu juhtida, on eraldiste kajastamise kriteeriumid. Arvestades, et töötute arv on kasvutrendis, puutuvad paljud ettevõtted ka aasta lõpul kokku koondamistega. Mis on õige hetk, millal tohib või tuleb moodustada koondamiseraldis ning kajastada kulu? Eraldis moodustatakse siis kui saavad täidetud kõik järgnevad tingimused: a) ettevõttel on enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tekkinud juriidiline või faktiline kohustus, b) kohustuse suurus on usaldusväärselt määratletav, c) kohustuse realiseerumine on tõenäolisem kui mitterealiseerumine. Ainuüksi asjaolu, et ettevõtte juhtorgan on teostanud otsuse töötaja koondamiseks, ei anna piisavat alust koondamiseraldise moodustamiseks, kuna ei ole toimunud kohustavat sündmust. Kui aga ettevõte on aruandekuupäevaks esitanud koondatavale töötajale koondamisteate või esitanud selle info muul avalikul viisil, tekitades ootuse koondamise läbiviimiseks, mille tõttu on otsusest taganemine vähetõenäoline, võib arvata, et kriteeriumid koondamiseraldise ning kulude kajastamiseks on täidetud.
Kuigi majanduse kevadine lukku keeramine on valitsustele väga kallis ning sama stsenaariumi kordumine ei tundu tõenäoline, valitseb tuleviku osas jätkuvalt ebakindlus. Kui suureks kujuneb tööpuudus, millises osas taastub meie kontoris töötamise harjumus, millal saab taas ohutult ning piiranguteta korraldada suuremaid üritusi või reisida ja kuidas see kõik mõjutab ettevõtete äritegevust. Need on küsimused, mis aastaaruandeid koostades võivad jääda sama usaldusväärseks kui klaaskuulilt ennustamine, ent ettevõtete juhatused peavad ka ebakindlal ajal olema suutelised koostama nende parimal arusaamal põhinevaid eeldusi ja hinnanguid. Nende eelduste ning mõjude avalikustamine aruandes saab olema tähtsam kui möödunud dekaadil, et aruannete kasutajad saaksid äriühingu majandusseisust võimalikult põhjaliku, ent ka nõuetekohase (avalikustamise nõuded tulenevad kasutatavast raamatupidamise raamistikust) ülevaate.