Janno Hermanson: finantsaruandluses on vaikus enne tormi

^{Jaanuar 2022}

Tegevusaruanded audiitorkontrolli subjektiks

Majandusaasta aruanded koosnevad Eestis tegevusaruandest ning raamatupidamise aruandest. Tegevusaruanne on kirjeldav osa pilguheitest aruandeaasta tulemustele, ent kirjeldab ka planeeritavaid arengusuundasid ja investeeringuid tulevikku. Tegevusaruannete puhul on oluline teada, et vastavalt audiitortegevuse seaduse muudatusele laieneb audiitorkontroll 2021. aastast ka tegevusaruannetele ning seda kõigile ettevõtetele, kes ületavad raamatupidamise seaduses toodud keskmise suurusega ettevõtete piirmäärasid. Keskmise suurusega ettevõtteks loetakse Eestis  äriühingut, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 miljonit eurot, müügitulu 40 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest. 

Audiitori kohustuseks on alates 2021. aastast kontrollida, kas:

• tegevusaruanne on kooskõlas raamatupidamise aruandega (st ei esineks vastuolusid), 

• tegevusaruanne on koostatud kooskõlas kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega (st tegevusaruanne vastab raamatupidamise seaduses kirjeldatud kõikidele nõuetele),

• tegevusaruandes sisalduv informatsioon ei lähe vastuollu infoga, mida audiitor on teada saanud auditi vältel. 

Audiitorkontroll tegevusaruannetele tähendab, et info, mida ettevõtted enda tegevusaruannetes avalikustavad, läbivad audiitori poolse “kvaliteedikontrolli” ning usaldusväärsus tegevusaruannetes sisalduvale infole seeläbi suureneb. 

Muudatusteta raamatupidamise aruanded

Raamatupidamise aruanne annab kindla kokkulepitud raamistiku alusel detailse ülevaate ettevõtte varade ning kohustuste seisust, omanikule/investorile kuuluvast omakapitalist, aga ka tuludest, kasumist/kahjumist, rahavoogudest ning mitmetest teistest finantsanalüüsiks kasulikest komponentidest. Eestis on raamatupidamise aruandeid lubatud koostada kas Eesti finantsaruandluse standardi (RTJ) alusel või tuginedes rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (IFRS). Esimest kasutab valdav enamik Eestis registreeritud ettevõtetest, kuna see on paindlikum ja lihtsam ning katab keskmise ja väikese suurusega ettevõtete puhul piisavalt ettevõtete aruandluse vajaduse. IFRSi alusel koostavad finantsaruandeid valdavalt aga suurettevõtted (sh ka kõik Tallinna börsi reguleeritud turul noteeritud ettevõtted), kelle jaoks on olulised läbipaistvus ning rahvusvahelisus. Mõlema raamistiku kasutajatel on oluline teada, et 2021. aasta raamatupidamise aruannetes muudatused standardite nõuetes puuduvad. Samuti ei ole olulisi muudatusi oodata kummagi raamistiku puhul ka aruandeperioodidele, mis lõpevad 2022. aastal. 

Ehkki lähimal paaril-kolmel aastal ei ole oodata pea ainsatki raamatupidamise aruandeid puudutavat olulist muudatust, tasub üha reglementeeritumas maailmas siiski kursis olla ka muudatustega, mis kujundavad aruandlusmaastikku börsil noteeritud ettevõtete seas ning on ees ootamas ka noteerimata suurettevõtteid. 

Börsil noteeritud, aga ka teistele suurettevõtetele kehtestatud reeglid loovad aruannete koostamisel teatud mõttes finantsaruandluse maailma trende ja pole seetõttu välistatud, et kui need uued nõuded annavad seadusandja poolt soovitud tulemuse ning heakskiidu investoritelt, võivad need tulevikus osaliselt laieneda ka väiksematele ettevõtetele. 

Aga milliseid eesootavaid muudatusi ja trende siis tasuks silmas pidada? 

Aktsiaemitentidele tasud avalikuks juba 2021. aasta aruannetes

Esimene märgilise tähtsusega muudatus 2021. aasta majandusaasta aruande osas puudutab kõiki  Tallinna Nasdaq börsi aktsiaemitente ehk ettevõtteid, kelle aktsiad on kaubeldavad, kes peavad esmakordselt hakkama avalikustama infot ettevõtte juhatusele määratud tasude osas. Väärtpaberituru seaduse muudatused seavad aktsiaemitentidele kohustuse avalikustada ettevõtte veebilehel juhtide tasustamise aruande ning esitada selle hääletamiseks ettevõtte üldkoosolekule ka majandusaasta aruande lisana. Eeltoodu tähendab, et kõigi aktsiaemitentide iga juhatuse liikme kohta on vajalik aruandes esitada juhile makstavad tasud (põhitasu ja tulemustasu, sh juhile antud aktsiaoptsioonid) ja kirjeldada makstud tasude vastavust ettevõtte poolt kehtestatud tasustamise põhimõtetele. Börsiettevõtete juhtide motivatsiooniprogrammide ja detailne tasude avaldamine tähendab olulist muudatust ettevõtete poolt avalikustatava infole. See muudab ettevõtete juhtimispõhimõtted läbipaistvamaks ning kuivõrd juhtide tasustamisaruanne läbib ka audiitorkontrolli, peaks nimetatud muudatus töötama investorite huvide kaitseks. 

ESEF ehk masinloetavad aruanded börsiettevõtetele

Teine sisulist tähendust omav muudatus, mis esmakordselt 2021. aasta majandusaasta aruannetele rakendub, puudutab samuti börsiettevõtteid ning tehnoloogiat. Nimelt kohustuvad kõik Euroopa Liidu börsidel noteeritud ettevõtted hakkama majandusaasta aruandes sisalduvat infot märgistama masinloetaval kujul. Väärtpaberituru seaduse 2021. aasta muudatusega kohaldub Euroopa ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ESEF), mis sätestab, et teatud nõutavad finantsaruannete kirjed (selleks on 2021. aastal kõik raamatupidamise aruande põhiaruannete kirjed ning 10 kohustuslikku taksonoomiaelementi, kuid alates 2022. aasta aruandest juba kogu raamatupidamise aruanne koos lisadega) peavad olema koostatud vastavuses IFRS taksonoomiaga ning kandma endas iXBRL elektroonilisi märgiseid. Protsess on mõnevõrra võrreldav poes käimisega – kui skänner kassas loendab kauba triipkoodi ja selle hinna, siis finantsaruande kirje (nt 31. detsembri 2021 raha ja pangakontode saldo) märgistamine IFRS taksonoomiaga xhtml formaadis võimaldab tehnoloogia abil analüüsida Euroopa Liidu börsiettevõtete finantstulemusi. Ka masinloetavate kirjete märgistamine on audiitorkontrolli subjektiks juba 2021. aastal, tähendades seeläbi märgistuste kõrget usaldatavuse taset.   

Rohepööre ning ESG majandusaasta aruannetes

Fundamentaalsed muudatused on ees ootamas kestlikkuse valdkonnas. Elades ajastul, kus mõistame, et samasugune kliima soojenemise jätk põhjustab üha sagedamini katastroofe meie koduplaneedil, eeldatakse johtuvaid muudatusi ka finantsaruandluses. Kestlikkus muutub aina olulisemaks nii regulaatorite, investorite kui valdava osa elanikkonna jaoks ning sellega seoses tahab Euroopa Komisjon, et ka äriühingute koostatud aruanded kõneleksid jätkusuutlikkusest rohkem. Lähiajal planeeritavad muudatused seoses kestlikkusaruandluse direktiiviga hõlmavad aruandluskohustuslaste ringi laiendamist ning vastava aruandluse audiitorkontrolli kohustuse sisse seadmist, samuti kestlikkusaruandluse koostamise ning audiitorkontrolli standardi loomist/koostamist. Muudatustega luuakse Euroopa Liidu ettevõtete ülene ühtne kestlikkuse info raporteerimise raamistik, mis aitab raporteerimise subjektiks olevatel äriühingutel määratleda, milliseid eesmärke seada ning millist infot mõõta ja koguda selleks, et seda majandusaasta aruandes ESG vormis esitada. Ette antud raamistik peaks aitama kontrolli all hoida kulusid, mis ettevõtetel ESGga tekivad ning looma aruandluskohustuslaste poolt esitatud info võrreldavuse.

Eeldatavasti 2022. aasta sügisel jõustuv kestlikkusaruandluse direktiivi täpsustava standardi (CSRD) kava näeb ette, et ettevõtted hakkaksid ESG infot mõõtma ja avalikustama Keskkonna (Environmental), Sotsiaalse (Social) ning Valitsemise (Governance) valdkondades ning seda kahepidiselt – kuidas ettevõte mõjutab oma tegevusega ESG valdkondi ning kuidas ESG mõjutab ettevõtet. Selleks, et ettevõtted saaksid nõutud infot majandusaasta aruannetes üldse avalikustada, tuleb eelnevalt kehtestada ESG-ga seotud eesmärgid, mõõdikud, tegevused, aruandlus ja mõjuhinnang, mis eeldab ettevõtete juhtidelt lähiaastatel väga suurt panust rohepöördesse ning ühiskondlike probleemide lahendamisse, aga paljudele ka kontseptuaalset mõttemaailma muutust. Kahtlemata saab kestlikkuse info sidumine numbrite viisil finantsmaailmaga olema suureks väljakutseks, kuid samuti on üheks väljakutseks võidujooks ajaga. Euroopa Komisjoni planeeritavad muudatused leiaksid käsitlemist juba 2023. aasta suurte ettevõtete (suurteks ettevõteteks loetakse äriühinguid, kes vastavad ülal mainitud tegevusaruannete auditeerimise kriteeriumitele) ning Euroopa Liidu börsidel noteeritud ettevõtete majandusaasta aruannetes. Eeltoodud info esitamise kohustus mõjutab hinnanguliselt mõndsadat Eesti ettevõtet ning kuna tegemist on oluliste muudatustega lühikeses ajaraamis, tuleks ESG seada Eesti suurettevõtete fookusesse juba nüüd. Sarnaselt ESEFile, hakkab ka ESG info olema majandusaasta aruannetes märgistatud masinloetaval kujul, eeldades lisaks sisu loomisele investeeringuid ka tehnoloogiasse.

Kõik eelnevalt käsitletud muudatused võib lühidalt kokku võtta märksõnadega, et finantsaruandlus Eestis ja Euroopas liigub üha rohkem kestlikkuse, avatuse, suurema võrreldavuse ning investorite huvide kaitse suunas. See seab selgelt suurema koormuse ja kompetentsinõuded ettevõtete finantstiimidele, kelle suutlikkus esitada senisest mitmekülgsemat infot peab veelgi kasvama. See omakorda peaks lähiaastatel suurendama finantsistide rolli tähtsust ettevõtetes. Finantsaruandlust keerukamaks, kuid läbipaistvamaks muutvad suunad Euroopa ühtses ruumis on tulemas selleks, et seada uusi nõudeid majandusaasta aruannetes avalikustavale infole ning seda eeldatavasti pikkadeks aastataks. 

Samal teemal Äripäeva veebis.