Konsultant: inflatsioonilises keskkonnas on finantsanalüüs olulisem kui iial enne

Veebruar 2023

Inflatsiooniline olukord on tabanud kogu maailma, Euroopat ja mõistagi ka Eestit. Ühinemis- ja ülevõtmistehingute planeerimisel on oluline arvesse võtta kiire inflatsiooni mõju kasumieesmärkidele ning hoolega läbi mõelda, kuidas seda finantsandmetes õigesti kajastada. Konteksti aitab lahti selgitada PwC Eesti tehingute nõustamise juhtivkonsultant Allar Karu.

Eesti tarbijahinnad on COVIDieelse tasemega võrreldes tõusnud 35%, samas kui tootjahinnad on tõusnud suisa 76%. Selle tulemusel on eelnevate perioodide andmed tegeliku kasumlikkuse näitajatena senisest vähem usaldusväärsed. Lisaks võib majanduslangus tekitada täiendavat survet kasumimarginaalidele, sest klientide vähenenud nõudluse tõttu müügimahud kahanevad. Valitseb ka risk, et tehingute hinnastamisel ei võeta arvesse tegelikku tootjahindade tõusu. Seega on tehingute planeerimisel oluline arvesse võtta praeguse kiire inflatsiooni mõju kasumieesmärkidele ning hoolega läbi mõelda, kuidas seda finantsandmetes õigesti kajastada.

Ühinemised ja omandamised (M&A) on levinud äristrateegia ettevõtte tegevuse laiendamiseks, pakutavate toodete või teenuste mitmekesistamiseks või uutele turgudele sisenemiseks. Inflatsioon, mis kujutab endast kaupade ja teenuste üldise hinnataseme püsivat kasvu, võib ka ühinemis- ja omandamistehinguid oluliselt mõjutada. Milline aga on inflatsiooni eeldatav mõju ühinemis- ja omandamistehingutele? Millega tuleb äritegevuse finantsanalüüsi ehk due diligence’i läbi viies eriti arvestada?

EBITDA peegeldagu uut reaalsust

Esiteks mõjutab inflatsioon ühinemis- ja ülevõtmistehinguid ettevõtte väärtuse hindamise kaudu. Ettevõtte väärtuse hindamisel võetakse arvesse rahavoogusid, mida tulevikus eeldatavasti genereeritakse. Inflatsioon võib neid voogusid mõjutada – kui ettevõttele vajalike kaupade ja teenuste hinnad tõusevad, jääb selle kasum väiksemaks. Lisaks võivad marginaalid kahaneda seetõttu, et kõiki kulutusi ei saa jätta klientide kanda. See aga muudaks ettevõtte potentsiaalsete omandajate jaoks vähem atraktiivseks, kuna eeldatav jääks investeeringutasuvus inflatsioonist tingitud kulude kasvu tõttu madalamaks.

Teisalt võib ettevõtte väärtus kujuneda liiga madalaks siis, kui ettevõtte teenuste või toodete hinnatase tugineb eelmise perioodi näitajatele. Näiteks pikaajaliste projektidega tegelevad ja SaaS-ettevõtted (tarkvara teenusena pakkuvad ettevõtted – toimetus) on eriti haavatavad, kui täitmata tellimuste ja tulevaste teenuslepingute hinnad on kokku lepitud varasemal hinnatasemel.

Seetõttu peaks äritegevuse finantsanalüüsi protsessis määratav ettevõtte EBITDA peegeldama uut reaalsust, korrigeerides eelmise ja tulevase perioodi näitajaid vastavalt inflatsiooniperioodi hinnatasemele ning võttes arvesse, mil määral saab ettevõte jätta kulutuste suurenemise klientide kanda. Veelgi enam: nõudluse ebakindlus, suuremad kulutused ja piiratud võimalus kanda kasvavaid toormekulusid üle lõpptarbijatele võivad kaasa tuua käibekapitali suurenemise kas varude või nõuete suurenemise tõttu. Selle tulemusena võib aga paljudes sektorites kapitalikulutuste maht väheneda.

Kõige suuremas ohus on kapitalimahukad sektorid, nagu ehitus ja tööstus. Äritegevuse finantsanalüüsi käigus tuleks välja selgitada puhaskäibekapitali ja kapitalikulutuste uus normaalne tase ning kaaluda selle kohandamist pikemas perspektiivis.

Üldiselt peavad tehingute tegijad oma hinnangutes arvestama nii praegust kui ka eeldatavat tulevast inflatsioonitaset, prognoosima erinevaid inflatsioonistsenaariume ning kasutama reaalajas analüütikat, et hinnata inflatsiooni mõju ettevõtte tegevusele ja tuludele. Hinnakujundus, kulude juhtimine ja rahavood peegeldavad seda, kuidas ettevõte inflatsioonile reageerib. Teadvustada tuleb ka inflatsiooni laiemat mõju turuosale, nõudluse suhtelist muutust hinnatõusu korral, klientide ja tarnijate suhetele ning töötajate tasustamisele ja töökohtade säilitamisele.

Inflatsioon võib mõjuda mõlemat pidi

Ettevõtte omandamisel tuleb omandajal sageli leida ostuhinna katteks rahastus. Inflatsioon mõjutab rahastamiskulusid, kuna laenude ja võlakirjade intressimäärad on juba tõusnud ning võivad prognoositava inflatsioonitaseme tõttu veelgi tõusta. See võib omandaja jaoks teha tehingu kulukamaks või rahastuse leidmise keerukamaks, mis omakorda võib kahandada huvi tehinguga edasi minna.

Seega muutub ühe- kuni kaheaastaste rahavooprognooside usaldusväärsus aina olulisemaks, kuna rahastuse tagamiseks tuleb laenuandjaile esitada veelgi kindlam äriplaan. Igal juhul kasvavad nii rahastamiskulud kui ka ootused tootlusele.

Lisaks kirjeldatud otsesele mõjule ühinemis- ja omandamistehingute hinnastamisele ja rahastamisele võib inflatsioonil olla ka mõju tehinguturu aktiivsusele. Kui inflatsioon on kõrge ja eeldatavasti selliseks ka jääb, võivad ettevõtete ühinemis- ja omandamistehingud pausile jääda, sest keskendutakse rohkem sellele, kuidas hallata inflatsiooni mõju oma ettevõtte tegevusele. Nii ei ole juhtide fookus mitte uute klientide, algatuste või alles ideejärgus projektide, vaid olemasolevate kliendisuhete, tellimuste ja tähtaegade juures, mis omakorda võib tähendada tehinguturu üldist jahtumist.

Teisest küljest võib kõrge inflatsioon mõnel puhul kaasa tuua hoopis tehinguturu elavnemise. Näiteks kui kõrge inflatsioon ettevõtte kasumit kahandab, võib see oma tegevuse mitmekesistamiseks ja inflatsiooniriski hajutamiseks soovida mõnda teist ettevõtet omandada. Võib ka juhtuda, et ettevõtte konkurendid on kõrge inflatsiooni tõttu hädas, mis avab võimaluse nende soodsa hinnaga omandamiseks ja seeläbi oma turuosa suurendamiseks.

Niisiis sõltub inflatsiooni mõju tehingutele iga tehingu konkreetsetest asjaoludest. See võib otseselt mõjutada nii tehingute hinnastamist ja rahastamist kui ka kaudselt ühinemis- ja omandamistehingute üldist aktiivsust.

Kuna majanduskeskkond mõjutab nii tehingu väärtust kui ka selle rahastamise kulusid, on kasumiootused väga otseselt seotud rahavoo prognoosidega. Seetõttu tuleb läbi viia põhjalik ettevõtte äritegevuse finantsanalüüs, selgitamaks välja, kas teatud eeldused pidasid eelnevatel perioodidel paika ja kui tõenäoline on nende kehtivus tulevikus.

Näide elust enesest

PwC on välja töötanud oma meetodi, kuidas tehingute puhul inflatsiooni mõju arvesse võtta. See tähendab põhiküsimuste läbikaalumist koos põhjaliku finantsanalüüsiga: kuidas mõjutab inflatsioon finantstulemusi ja missugune on ettevõtte suutlikkus jätta kulutuste suurenemine klientide kanda? Samuti on tähtis tagada finantsandmete õigsus ja mõista, kuidas kajastub inflatsioon eelnevate perioodide tulemustes ja prognoosides. Lisaks tuleb määratleda peamised tugevused ja riskitegurid ning viis, kuidas neid hallata. Läbi tuleb mõelda ka võimalikud eelised, mida ostu-müügitehingu läbirääkimistel ära kasutada.

Näiteks viisime PwCs hiljuti läbi tootmisettevõtte finantsanalüüsi. Selle käigus avastasime, et ettevõtte jooksva aasta müügitulemused jäid suuresti toorme hinnatõusu tõttu prognoosidest maha. Ettevõtte juhtkonna sõnul oli hakatud viimastel kuudel müügiprognooside täitmiseks toorme hinnatõusu aktiivselt oma klientidele üle kandma.

Kuna meie klient lähtus tehingu hindamisel prognoositud tulemustest, keskendusime prognooside teostatavuse analüüsile, võttes arvesse tegelikku kulutuste edasikandmise määra. Pärast jooksva aasta müügitulemuste ja prognooside analüüsi ning eelnevate perioodide ja kõrge inflatsiooniga perioodide tegelike marginaalide võrdlust leidsime, et prognoositud EBITDA ei olnud tegelikult saavutatav ning korrigeerisime seda vastavalt.

Artikkel on ilmunud ka Äripäevas.


Võta meiega ühendust

Kristin Pedak

Turundus- ja kommunikatsioonijuht, PwC Estonia

Tel: +372 5561 6705

Follow us