Ebakindla majanduskeskkonna mõju ettevõtte varade väärtusele

Veebruar 2022

Miks on vara väärtuse testid üldse sedavõrd oluline teema? Peamiselt sellepärast, et eriti kriisides ja ebamäärases tulevikuväljavaates – nagu meil hetkel on – ei oleks bilansis ülehinnatud varasid, mis seetõttu oluliselt moonutaks ettevõtte tegelikku finantsilist seisukorda. See on oluline stakeholderite ehk huvirühmade vaatevinklist. Seega raamatupidamisstandardite üks põhimõte on, et varade bilansiline jääkmaksumus ei ületaks nende kaetavat väärtust.

Kriis on kaasa toonud mitmeid väljakutseid ja on sektoritele mõjunud väga erinevalt. Vara väärtuse languse indikatsioonide korral on juhtkond kohustatud koostama vara väärtuse testi (RTJ ja IFRS nõuded). IFRSis on lisaks toodud, et firmaväärtuse, määramatu kasuliku elueaga immateriaalse põhivara ja poolelioleva immateriaalse põhivara puhul tuleb vara väärtuse test koostada vähemalt kord aastas.

Lisaks väliskeskkonnast tingitud väärtuse languse indikatsioonideks on olulised indikatsioonid ka mõjud ettevõtte finantstulemustele, näiteks tulude ja äritegevuse rahavoogude langus võrreldes prognoosidega ning pikemaajaliselt kahjumlikult tegutsemine.

Kuidas koostada vara väärtuse testi?

Kuidas käsitleda mittefinantsvarade – materiaalse ja immateriaalse põhivara, firmaväärtus – väärtuse langust raamatupidamislikust vaatenurgast? Vara kaetav väärtus on kõrgem kas vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus:

• Õiglase väärtuse indikatsiooniks on: siduvas müügilepingus kokkulepitud hind; vara väärtus aktiivsel turul; vara eeldatav müügihind hiljutise sõltumatute osapoolte vahelise tehingu baasilt sarnases tööstusharus.

• Vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus.

Ettevõtte tegevusele eelduslikult lühiajalisema, näiteks ühe või kuni kaheaastase mõjuga kriisisituatsioonides on sagedasem tulemus, kus vara kasutusväärtuse test annab kõrgema väärtuse kui vara õiglane väärtus. 

Juhul kui kaetava väärtuse määramiseks kasutatakse õiglast väärtust, peavad kasutatud eeldused kajastama turuosaliste eeldusi. Vara kasutusväärtuse testi koostamisel on aga mõningad olulised põhitõed, mida tuleb testi koostamisel arvesse võtta. 

Esmalt on vajalik määrata, mis tasemel tuleb vara kasutusväärtuse test koostada. Nii IFRS kui RTJ viitavad, et test tuleb koostada konkreetse varaobjekti suhtes, mille osas esineb väärtuse languse kahtlusi. Kui ei ole võimalik määrata mingi konkreetse vara kaetavat väärtust, tuleb seda teha varade grupi (raha genereeriva üksuse) jaoks, kuhu ta kuulub. Valida tuleb väikseim võimalik varade grupp, mille jaoks on võimalik kaetavat väärtust määrata. 

Oluline, et väärtuse languse testimisel kasutatud eeldused ja rahavoogude prognoosid oleksid uuendatud ning võtaksid arvesse hetkeolukorda ehk parimat saadaolevat infot bilansipäeva seisuga. 

Eelarved, prognoosid ja muud eeldused, mida kasutatakse väärtuse languse testimise kuupäeval, peaksid kajastama muutunud majanduskeskkonna asjaolusid, eelkõige adresseerimaks suurenenud riski ja ebakindlust.

Kasutusväärtuse määramine võib olla keerukam, kuna eeldab hinnangute tegemist. Rahavood koosnevad nii varaobjekti või raha genereeriva üksuse jätkuvast kasutamisest selle praeguses seisundis kui ka võimalikust varaobjekti kasutusjärgse müügi laekumisest.

Seejärel diskonteeritakse prognoositud tulevased rahavood sellise määraga, mis peegeldab nii praegust turuhinnangut raha ajaväärtuse suhtes kui ka varaga seotud spetsiifilist riski, millega prognoositud rahavood ei olnud eelnevalt korrigeeritud.

Risk peaks olema rahavoogude mudelisse inkorporeeritud selliselt, et ta kajastaks määramatuse mõju. See võib olla tehtud läbi diskontomäära korrigeerimise või läbi rahavoogude modelleerimise. Alljärgneval joonisel on toodud traditsioonilise ja eeldatavate rahavoogude lähenemise eripärad:

Kumba lähenemist valida kasutusväärtuse testi koostamiseks – kas traditsioonilist või eeldatavate rahavoogude lähenemist? Õige vastus sõltub täpsetest asjaoludest, kuid praeguses määramatus olukorras tunduks nt hotellile või turismiettevõttele mõistlikum koostada eeldatavate rahavoogude lähenemise baasilt test, kuna saab kujundada eri stsenaariumid ning hinnata nende realiseerumise tõenäosust. Kogu määramatuse riski diskontomääras kajastada osutub ilmselt keerukamaks kui koostada mitmete stsenaariumitega mudel. Teisalt sektorites/ettevõtetel, millel koroonapandeemial ja sellest tingitud ebakindlal majanduskeskkonnal on olnud mõju kuid määramatus tuleviku osas on selgemaks saanud, on mõistlikum ja loogilisem koostada traditsiooniline test ning seeläbi kajastada suurenenud risk diskontomääras.

Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et praeguses ebakindlas majanduskeskkonnas ja sellest tingitud mõjudel on eelduslikult mitmete sektorite ettevõtete majandusaasta aruannete koostamise protsessile mõju läbi varade väärtuse languse hindamise, kui vastavad indikatsioonid esinevad. Juhtkond saab valida parima võimaliku viisi, kuidas bilansipäeval mittefinantsvarade kaetavat väärtust hinnata – kas kasutades varade õiglase väärtuse hindamist, traditsioonilise rahavoogude või eeldatavate rahavoogude kasutusväärtuse testi lähenemist.   

Varade väärtuse testide koostamisest räägime põhjalikumalt ka teisipäeval, 22. veebruaril kell 10 algaval koolitusel, mille kohta saab lisainfot SIIT.