Demüstifitseerime metaversumi – mida see virtuaalne maailm endast kujutab?

Veebruar 2022

Investorid ja ettevõtjad näevad metaversumis suurt tulevikku ning on hakanud kokku ostma virtuaalseid kontserdimaju, baare ja kaubanduskeskusi, metaversumis paiknevaid krunte ja hooneid. Tehingute väärtused teevad silmad ette ka reaalmaailma uusarendustele.

Mõistagi on rohkem hinnas “krundid”, mis paiknevad maailmakuulsate staaride või brändide naabruses. Nike on suurendanud jõupingutusi oma digitaalse jalajälje suurendamiseks, luues metaversumis uusi e-kaubanduse platvorme. Hip-hopi staar Snoop Dogg on teinud metaversumisse suuri investeeringuid ning saanud siin omamoodi teerajajaks.

Ka PricewaterhouseCoopers (PwC) on esimese globaalse konsultatsiooniettevõttena ostnud metaversumi platvormil The Sandbox virtuaalse krundi. Eesmärgiks on seda keskkonda paremini tundma õppida ja pakkuda klientidele lisaväärtust.

Aga mis see metaversum siis ikkagi on?

Laias laastus on tegemist interneti järgmise arenguetapiga. Praegu oleme sisenenud kolmandasse etappi:

• web1 = staatiline internet, kus inimesed saavad lugeda (s.h otsida infot)

• web2 = dünaamiline internet, kus inimesed saavad lugeda ja kirjutada (s.h sotsiaalvõrgustik)

• web3 = detsentraliseeritud internet, kus inimesed saavad ise lugeda-kirjutada-omada (s.h digitaalsete varade kasutamine ja omamine).

Metaversum on kombinatsioon virtuaalreaalsusest (AI), liitreaalsusest (AR) ja videopildist, kus inimesed saavad aega veeta digitaalses universumis. See on interneti oletatav keskkond, mis toetab tavalise arvuti abil püsivaid 3D virtuaalseid keskkondi.

See metamaailm on tegelikult eksisteerinud juba aastaid (esmakordselt mainitud juba 30 aastat tagasi) ning sellele andis suure hoo sisse Covid-19 pandeemia ja kodukontorite kasutamine. Ent rohkem hakati metaversumist rääkima pärast seda, kui Facebook teatas, et plaanib sellesse rohkem investeerida, ning muutis oma emafirma nime Metaks.

Metaversumis tegutsevad inimesed turvalises virtuaalmaailmas, mida esindavad avatarid. Käiakse digitaalselt tööl, üritustel, baarides, kauplustes ja kontsertidel. Maailm liigub selgelt suunas, kus popstaarid korraldavad maailmaturneede asemel hoopis virtuaalseid kontserte (nt Ariana Grande rekordiliselt kokku 78 miljonile kuulajale augustis 2021!), kaupmehed vähendavad traditsiooniliste kaupluste pinda ja eelistavad metaversumi e-poode, kus toodete valikut ei piira enam kaupluse ruutmeetrid. Kõlab nagu Linden Labi arendatud Second Life aastast 2003, kuid steroididel ja parema tehnoloogiaga.

Uudne kauplemisvahend: NFT

Metaversumis kasutatakse kauplemiseks NFTsid ehk asendamatut vara (ingl k “Non-Fungible Token”). NFT on andmeüksus, mida luuakse ja hoiustatakse digitaalses logiraamatus ehk plokiahelas ning sellega saab kaubelda. Tegemist on krüptovarade eriklassiga, mis esindab midagi unikaalset ning mida ei saa omavahel vahetada ega jagada väiksemateks väärtusteks nagu enamikku krüptovarasid, s.h krüptoraha. Väidetavalt lõi kunstnik Kevin McCoy esimese NFT (“Quantum”) tegelikult juba 3. mail 2014.

Seega: mitte kellegi NFT pole samasugune mis teistel, sest NFTsid iseloomustavad nende ainulaadsed omadused, samuti nende autentsus. NFT esindab või tõendab mingit kindlat digitaalset või füüsilist vara, nagu näiteks arvutiprogramm (nt arvutiteadlase Tim Berners-Lee loodud www lähtekood aastast 1990), foto (nt modell Emily Ratajkowski “Buying Myself Back: A Model for Redistribution”), kollektsiooniese (nt NBA Top Shot), maal (nt Tommy Cashi jt “Mutagen”) või disainerirõivas. NFT meenutab autoriõiguslikku litsentsi, mille valdaja saab õiguse selle “alusvara” ehk sisu kasutada, kopeerida või näidata avalikkusele ning lisaks kaubelda spetsiaalsetel digitaalsetel NFT turuplatsidel (nt OpenSea).

Äri sidumine metaversumiga

Metaversumi osas võivad praegu veel vähesed ärijuhid end eksperdiks pidada. Enamik ilmselt arvab, et see nende äri ei puudutagi. Ent tegelikult puudutab ja kuidas veel. Üha enam ettevõtteid on juba kohandamas oma ärisid metaversumisse sobivaks, sest näevad selles võimalust klientide juurdevõitmiseks ja tulude kasvatamiseks.

Samas on ka põhjust olla ettevaatlik. Nagu interneti algusaegadel, on ka metaversumi puhul oht pettusteks, varade ülehindamiseks ja ebamõistlikeks investeeringuteks – eriti kuna tõeline metaversum, nagu tehnoloogiavisionäärid seda ette kujutavad, on siiski veel aastate kaugusel.

Metaversumis saavad kliendid ja muidugi ka ettevõtted viia oma identiteedi, valuutad, kogemused ja varad kõikjale, kuhu nad soovivad. Näiteks võiks ettevõtte juht panna pähe virtuaalreaalsuse (VR) peakomplekti ja külastada tehast, mis asub teisel pool maailma. Te saate näha ja puudutada selle masinaid, suruda tehase töötajatega kätt ja kontrollida selle toiminguid ise füüsiliselt oma kodust või kontorist lahkumata. Võite isegi saata sellesse tehasesse endast ühe digitaalse versiooni, samal ajal kui teine viibib teisel koosolekul. Tarbijad saavad riidekaupluses proovida virtuaalselt riideid selga või näiteks hüpata ühest konkureerivast virtuaalsest autoesindusest teise, tundes proovisõite tehes tuult juustes.

Selge on see, et uuendustega tuleb kursis olla, mõista, mis on metaversum ja kuidas seal tegutsetakse, ning mõelda, kuidas see areng oma ettevõtte kasuks pöörata. Metaversum võib põhjalikult muuta seda, kuidas ettevõtted ja tarbijad toodete, teenuste ja üksteisega suhtlevad. Selleks tuleb valmis olla. Ka meil, nõustajatel!

Loe ka Äripäevast.