11. mail Tallinnas toimunud tehisintellekti konverentsil „AI-policy or AI-policing?“ käsitleti tehisintellekti mõju majandusele ja ettevõtlusele. PwC intelligentsete tehnoloogiate valdkonna juht Andrus Aaslaid kirjeldas tulevikuvisiooni, mis Eesti jaoks võiks tähendada maaelu ühildamist kõrgtehnoloogiaga, maailma mastaabis aga tuleb iga hinna eest ära hoida digitaalne lõhe.
Andrus Aaslaid kirjeldas tehisintellekti kui tööriista. „See on nagu haamer, millega inimesed tahaksid ühekorraga kõiki probleeme lahendada. Seda ei ole mõistlik müstifitseerida – tehisintellekt ei võta maailma üle mitte rohkem kui haamer. Inimesed on ikka teises otsas. Kui me teeme järjest suurel hulgal lolle vigu, võime teoreetiliselt luua eriti suure haamri, mis purustab planeedi, aga see ei ole hoomatavas tulevikus just eriti tõenäoline,“ rääkis ta.
„Tööstusettevõtetes on täna peamisteks märksõnadeks assisteeritud tehisintellekt ja automatiseerimine. Robotite abil automatiseerimine tähendab, et tööjõumahukad korduvad tegevused antakse masinatele üle, aga inimene loob ja programmeerib selleks vajaliku tarkvara, mis võimaldab masinatel jäljendada inimeste käitumist. Intelligentne automatiseerimine erineb selle poolest, et süsteem on ise ka õppimisvõimeline ja teeb oma vigadest järeldusi enda täiustamiseks,“ rääkis Aaslaid tehisintellekti kasutamisest tööstustes.
PwC ennustuse kohaselt kasvab globaalne SKP 2030. aastaks tänasega võrreldes 14%. Kasvu aluseks on paljuski see, et asju tehakse teisiti kui täna, kasutades tehisintellekti abi. „Euroopasse jõuab sellest kasvust umbes viiendik, mis vastab Euroopa panusele ja rahvaarvule. Balti riikides on digitaalse valmisoleku osas arenguruumi, eriti Leedus. Eestis on valmisolek tarkvararobootika arengu osas lõunanaabritest veidi kõrgem. Üle 50% Baltikumi ettevõtest ei plaani siiski tehisintellekti lähiaastatel kasutusele võtta, ent kolmandik kaalub seda tõsiselt,“ rääkis Aaslaid.
„Tehnoloogiad, millesse investeerime täna, defineerivad meie tuleviku. Meie lapselapsed elavad superkiire internetiga high-tech talus, kasvatavad ise oma toitu ja töötavad ühekorraga 50 ettevõtte heaks, millest üheski pole nad kunagi füüsiliselt käinud. Ühendame maaelu kõrgtehnoloogilise tööga. Globaalselt peavad inimesed hakkama optimeerima. See ei tähenda julma kärpimist, küll aga intelligentsemat lähenemist taaskasutusele, tootmisele ja kasutuskogemusele. Iga hinnaga tuleb ära hoida digitaalne lõhe – vahe inimeste vahel, kellel on internet või kel pole, on väga väike asi, võrreldes vahega inimeste vahel, kelle kasutuses on tehisintellekt ja kellel pole. Ma loodan, et meil on piisavalt võimu ja tarku otsustajaid, et teha see kõigile kättesaadavaks, muidu on osad meist ahvid ja osad superinimesed ja seal vahel polegi kedagi,“ rõhutas Aaslaid tehisintellekti arenguga kaasnevaid riske, mis vajavad maandamist.