Ago Vilu Äripäevas: ettevaatust, investorid – kasumihoiatus!

September 2020

Eesti börsiettevõte 2020. aasta aruannetes saame seoses uue rahvusvahelise tulumaksutõlgendusega näha senisest erinevaid omakapitali ja kasumi numbreid. Miks nii, selgitab valitsuse moodustatud Raamatupidamise Toimkonna aseesimees ja PwC partner Ago Vilu.

Juba 20 aastat tagasi juurutas Eesti laias laastus tänaseni kehtiva ettevõtete tulumaksusüsteemi, mille kohaselt traditsiooniline kasumi maksustamine asendati dividendide maksustamisega. Kui tollal oli tegemist unikaalse süsteemiga, siis viimastel aastatel on sarnast lähenemist rakendanud ka mõned muud riigid, sh Gruusia, Põhja-Makedoonia ja paar aastat tagasi ka Läti.

Eesti tulumaksusüsteemi eelis on olnud tema lihtsus, seda nii maksude arvestuse kui ka raamatupidamisliku kajastamise poolest. Umbes samal ajal, kui Eesti asendas kasumimaksu dividendimaksuga, lisati rahvusvahelistesse finantsaruandluse standarditesse (tuntud lühendi all IFRS) paragrahv Eesti-taolistele riikidele (IAS 12.52A), mis ütleb selgelt, et kui tulumaksu tasutakse dividendidelt, mitte kasumilt, siis ei kajastata aruannetes tulumaksu kulu ega kohustust enne, kui dividendid on välja kuulutatud.

Teiste sõnadega, kuniks kasum jääb ettevõttesse, pole vaja deklareerida ja maksta tulumaksu ega kajastada aruannetes vastavat tulumaksu kulu ega kohustust. Nii on meie ettevõtted viimased 20 aastat ka toiminud, aga see lihtne ja arusaadav lähenemine on äkitselt pea peale pööratud ja muutumas!

Lisaks viidatud paragrahvile 12.52A on maksude arvestust käsitlevas IFRSi standardis IAS 12 ka mõned paragrahvid, mis käsitlevad edasilükkunud tulumaksu raamatupidamislikku kajastamist tütar- ja sidusettevõtete suhtes (12.39-40). Nende kohaselt tuleks konsolideeritud aruannetes kajastada tulumaksu kulu ja kohustust tütarettevõtete kasumi suhtes selle kasumi tekkimisel, mitte alles siis, kui seda kasumit emaettevõttele hakatakse jaotama.

Kuna paragrahvid 39-40 on kirjutatud traditsiooniliste, st kasumeid maksustavate tulumaksusüsteemide kontekstis ning tunduvad olevat vastuolus dividende maksustavatele tulumaksusüsteemidele kehtiva üldpõhimõttega (tulumaksu kulu ja kohustust kajastatakse samal ajal dividendide väljakuulutamisega), siis on Eesti ettevõtted neid paragrahve siiani ignoreerinud ning kellelgi pole selle suhtes küsimusi tekkinud.

Läti muutis reegleid

Olukord muutus paar aastat tagasi, kui Eestiga sarnasele dividendipõhisele tulumaksusüsteemile läks üle ka Läti. Ka lätlased avastasid IFRSist üksteisele esmapilgul vasturääkivad paragrahvid, aga erinevalt meie pragmaatilisest lähenemisest üritasid mitmed Läti ettevõtted järgida mõlemaid nõudeid, kajastades oma aruannetes edasilükkunud tulumaksu tütarettevõtetes oleva jaotamata kasumi suhtes, samal ajal seda mitte tehes emaettevõttes oleva jaotamata kasumi suhtes.

Erinev lähenemine naaberriikide börsiettevõtete aruannetes tekitas segadust ning selle äraklaarimiseks saatis Raamatupidamise Toimkond järelepärimise Londonis asuvale IFRSi tõlgenduskomiteele. Ilmselt väikeriikide kummaliste maksusüsteemide eripärasse liialt süvenemata otsustas IFRSi tõlgenduskomitee hiljuti, et kõik IFRSi paragrahvid kehtivad ka dividendipõhistele maksusüsteemidele, mis tähendab, et kuigi emaettevõttes paikneva jaotamata kasumi suhtes ei pea kajastama tulumaksu kohustust, siis peab seda tegema tütarettevõtetes paikneva jaotamata kasumi suhtes.

Tundub ebaloogiline? Ongi ebaloogiline. Järgnev näide illustreerib, kuidas muidu täiesti identsed kontsernid, mis teenivad sama palju kasumit ja maksavad sama palju tulumaksu, kajastavad uuest tõlgendusest lähtuvalt väga erinevalt oma tulumaksu kulu, kasumit ja omakapitali, kuna nende juriidiline struktuur on erinev.

Kontsernid, mis koosnevad vaid ühest juriidilisest kehast või kus kasum tekib emaettevõttes, ei pea endiselt tulumaksu kajastama enne, kui nad on dividendid välja kuulutanud. Kontsernid, kus mingi osa kasumist tekib tütarettevõtetes, peaksid selle suhtes kajastama tulumaksu kasumi tekkimise perioodil (sarnaselt traditsioonilisele tulumaksu süsteemile), ootamata ära dividendide väljakuulutamist.

Et asjale veel keerukust ja hinnangulisust lisada, lubab IFRS tulumaksu mitte kajastada tütarettevõtetes oleva jaotamata kasumi suhtes juhul, kui "nähtavas tulevikus" ei plaanita seda emaettevõttele edasi jaotada. IFRS ei selgita, kui pikk on nähtav tulevik, aga tõenäoliselt on silmas peetud pigem aastaid kui kuid.

Muudatused tuleb sisse viia tagasiulatuvalt, mis tähendab, et tulumaksu kohustus tuleb üles võtta ka varasematel perioodidel tütarettevõtetesse kogunenud jaotamata kasumi suhtes. Vaadates Eesti börsiettevõtete bilansse, leidub nende hulgas hulganisti kontserne, mille tütarettevõtetesse on kogunenud kümneid miljoneid jaotamata kasumeid ning millelt tuleks nüüd tagantjärele üles võtta 20% tulumaksu, kui just juhtkond ei väida, et nähtavas tulevikus nendest tütarettevõtetest dividende ei võeta. Millise löögi annab IFRSi tõlgenduskomitee otsus Eesti börsiettevõtete omakapitalile ja kasumile, saame näha juba nende 2020. aasta aruannetes.

Tegelik maksustamine ei muutu

Rõhutan, et kõik see ei mõjuta karvavõrdki ettevõtete tegelikku maksustamist, mis toimub endiselt Eestis kehtivate maksuseaduste alusel siis, kui dividendid tegelikult välja makstakse, ükskõik, kas seda tehakse emaettevõttesse või tütarettevõtetesse kogunenud jaotamata kasumi arvel. Muutuvad ainult IFRSi aruandeid koostavate ettevõtete (sh börsiettevõtete) kasum ja omakapital paberil.

Raamatupidamise Toimkonna hinnangul on kahetsusväärne, et IFRSi tõlgenduskomitee ei vaevunud piisavalt süüvima meie maksusüsteemi eripäradesse ja leidis, et arvestuspõhimõtted, mis on koostatud traditsioonilise tulumaksusüsteemi kontekstis, kõlbavad ka dividendipõhise tulumaksu süsteemi jaoks.

Lohutuseks võib öelda, et Raamatupidamise Toimkond ei pea põhjendatuks analoogiliste muudatuste sisseviimist Eesti juhenditesse, mistõttu enamik börsil mitte tegutsevaid ettevõtteid, kes koostavad oma aruandeid Eesti finantsaruandluse standardeid järgides, võivad jätkata tulumaksu kajastamisel senist praktikat.

Näide

Kontsernid A, B ja C koosnevad identsetest tootmisüksustest (tehased Pärnus ja Tartus), varadest ja kohustustest, teenivad ühesugust kasumit ning erinevad üksteisest vaid juriidilise struktuuri poolest:

• A koosneb ühest juriidilisest isikust, mille koosseisu kuuluvad nii Pärnu kui Tartu tehas.

• B koosnev kahest juriidilisest isikust – emaettevõttesse kuulub Pärnu tehas ning tütarettevõttesse Tartu tehas.

• C koosneb kolmest juriidilisest isikust – kumbki tehas on eraldi tütarettevõttes, mis kuuluvad mõlemad haldusettevõttele Holding.

Kõigi kolme kontserni maksueelne kasum on 200, millest 100 teeniti Pärnu ja 100 Tartu üksuses. Kui senise praktika kohaselt ei kajasta ükski kolmest kontsernist tulumaksu enne, kui nad on välja kuulutanud dividendid, siis IFRSi tõlgenduskomitee otsuse kohaselt tuleks tütarettevõtetes tekkinud kasumi suhtes kajastada tulumaksu selle tekkimise perioodil, samal ajal kui emaettevõttes tekkinud kasumi suhtes tehakse seda alles dividendide väljakuulutamise hetkel.

Seega kujuneks kolme identsete varade ja kohustustega kontserni puhaskasum IFRSi aruannetest vägagi erinevaks, sõltuvalt nende juriidilisest struktuurist (kuigi tegelik maksustamine on kõigis kolmes kontsernis põhimõtteliselt ühesugune):

Tulumaksu kajastamine
  Kontsern A Kontsern B Kontsern C
Maksueelne kasum 200 200 200
Tulumaks Pärnu kasumi suhtes     (20)
Tulumaks Tartu kasumi suhtes   (20) (20)
Tulumaksu kulu kokku   (20) (40)
Puhaskasum 200 180 160

Eesti finantsaruandluse standardite alusel koostatavates aruannetes senine praktika ei muutu ja tulumaksu ei kajastata enne, kui kuulutatakse välja dividendid.

Meediakajastus Äripäevast.


Võta meiega ühendust

Ago Vilu

PwC Ukraina juhtivpartner, PwC Estonia

Tel: +372 6141 800

Follow us