OECD maksualgatus tõstab Eesti maksusüsteemi uuesti rambivalgusse
Hannes Lentsius, PwC
Euroopa maksukeskkond on muutumas. Üleelatud finantskriis ning aeglaselt taastuv majandus on survestanud Euroopa riikide poliitikuid ja maksuhaldureid otsima võimalusi suurendamaks maksulaekumisi. Samuti on viimasel ajal ajakirjanduse tähelepanu alla sattunud rahvusvaheliste suurkontsernide maksuplaneeringud. Nende tulemusena vähendatakse maksustatavaid kasumeid kõrge tulumaksumääraga riikides ja suurendatakse kasumeid maksuvabades või madala maksumääraga riikides, millega saavutatakse märkimisväärne maksude kokkuhoid. Vastukaaluna on selline käitumine tõstatanud ühiskonnas arutelu ebaõiglase maksukonkurentsi lubatavuse, maksukoormuse õiglase jaotuse ja ettevõtjate sotsiaalse vastutuse teemal. Lisaks on majanduse globaliseerumisega tõusetunud rida valdkondi nagu digitaalne äri ning intellektuaalne omand, mis nõuavad maksureeglite kaasaajastamist.
Veebruaris 2013 avaldas OECD esimese raporti meetmetest agressiivse rahvusvahelise maksuplaneerimise vastu, koondnimetusega BEPS (Base Erosion and Profit Shifting)[1]. Erinevalt varasematest OECD maksupoliitilistest algatustest on paljud OECD liikmesriigid seekord kinnitanud valmisolekut maksureegleid karmistada.
BEPS-i meetmed on jaotatud 15 tegevuseks, mis puudutavad erinevaid maksuvaldkondi. Allpool on toodud lühikokkuvõte kuuest olulisemast:
- Digitaalne äri: online-kaubanduse areng ning müüja füüsilise kohalolu puudumine kaupu tarbiva ostja asukohariigis on vahest üks keerulisemaid ülesandeid. Nii otseste kui kaudsete maksude regulatsioonid peavad arvestama maksutulu jaotamisel õiglaselt müüja ja ostja asukohariikide vahel, tagamaks maksuneutraalsuse nii digitaalse äri kui traditsioonilise kaubanduse puhul.
- Hübriidinstrumendid: finantsinstrumentide riigiti erinev juriidiline ja maksukäsitlus võimaldab luua olukordi, kus tulu ei maksustata üheski riigis või võimaldatakse kulu arvata maha mitmekordselt. Näiteks võidakse finantsinstrumenti laenuna käsitleva riigi ettevõtjal lubada sellelt makstav intress maha arvata oma maksustatavast tulust, kuid tehingu teise poole tasemel käsitletakse saadud tulu maksuvaba dividendina. Tulemusena saab kontsern vähendada intresse maksva äriühingu tulumaksukulu, ilma et tasu saava äriühingu tasemel oleks see võetud tulumaksuarvestuses arvesse.
- Maksulepingute kuritarvitus: äritegevuse kunstlik korraldamine riikides, mille omavahelised maksulepingud võimaldavad teatud tulude mittemaksustamist või ebaõiglaste soodusolukordade loomist võrreldes siseriikliku maksuõigusega. Näiteks võib rahvusvaheline kontsern vähendada litsentsimaksetelt kinnipeetava tulumaksu suurust, arveldades selle läbi sobiva maksulepingu sõlminud riigi ettevõtja. Maksulepingu kuritarvituseks peetakse nimetatud tegevust juhul, kui äriühing on asutatud ainult eesmärgiga saada kasu maksulepingus toodud soodustusest ning tal puuduks tavaolukorras majanduslik sisu.
- Kahjulik maksupraktika: teatud riigid võimaldavad välisinvesteeringute riiki meelitamisel ebaõiglasi maksusoodustusi, mis üldreeglina vähendavad teiste riikide maksulaekumisi. Näiteks võimaldavad teatud riigid välisinvesteeringute ligimeelitamise eesmärgil teha tootearendustegevusest teenitud litsentsitasudest mitmekordseid mahaarvamisi. Selle tulemusena maksustatakse teenitud kasum kokkuvõttes nominaalsest tulumaksumäärast kordades madalama määraga. Samuti võimaldavad teatud riigid sõlmida maksumaksjal maksuhalduriga erikokkuleppeid tasutava maksu suuruse osas.
- Siirdehinnad: Siirdehindade reeglite kohaselt peaksid piirülesed kontserniettevõtjad omavahel kaupu müüma ja teenuseid osutama kooskõlas turuhindadega. Arvestades globaliseeruvat ja üha enam integreeruvat äritegevust, muutub siirdehinna analüüs ning turuhinna leidmine üha keerulisemaks ülesandeks. See avab omakorda võimalusi omavaheliste hinnakokkulepetega „liigutada“ kasumeid madala maksumääraga riikidesse. OECD eesmärk on anda täiendavaid juhendeid ja ühtlustada riikide praktikat selles vallas.
- Avalikustamine: Sarnaselt USA ja Suurbritannia reeglitele on töögrupi eesmärgiks töötada välja ühised standardid, mille alusel on maksumaksjad kohustatud avalikustama oma agressiivsed maksuplaneeringud ja ebaselged maksusituatsioonid.
Lisaks kirjeldatud meetmetele tegeleb OECD püsivate tegevuskohtade maksustamise, informatsiooni vahetuse, finantsmaksete mahaarvamise ning piiriüleste maksuvaidluste lahendamise hõlbustamise küsimustega.
BEPS-i raames tehtava töö lõppresultaat ja selle mõju rahvusvahelisele maksuõigusele sõltub OECD poliitilistest kompromissidest ja liikmesriikide valmidusest vastavate meetmete rakendamisel. Hoolimata sellest kujutab BEPS endast selget signaali, et arenenud riigid pööravad üha enam tähelepanu agressiivsete maksuplaneeringute vastu võitlemisele ning neid võimaldavad riigid on sunnitud oluliselt muutma oma maksureegleid.
Toodud arengute valguses on Eesti tulumaksusüsteem, mis maksustab kasumi jaotamist ning võimaldab tulumaksu edasilükkamist uuesti investeeritud kasumitelt, muutumas taas atraktiivseks välisinvesteeringute Eestisse toomisel. Eesti tulumaksusüsteemi kooskõla Euroopa Liidu õigusega on korduvalt kinnitust leidnud Euroopa Kohtu lahendites ning samuti ei kujuta autori hinnangul Eesti maksusüsteem kahjulikku maksupraktikat BEPS kontekstis.
Lisaks maksumaksja võimalusele otsustada tulumaksu tasumise aja ja suuruse üle läbi dividendide jaotamise või teenitud kasumi investeerimise on võrdselt oluline Eesti ühetaoline ja väheste eranditega maksureeglistik. Maksuarvestusele kuluva aja ja maksudeklaratsioonide täitmise lihtsuse osas on Eesti selgelt silmapaistev võrreldes paljude teiste OECD riikidega. Maksude administratiivne lihtsus ja maksukohustuse edasilükkamise võimalus peaks aitama Eestil endiselt rahvusvahelise maksustamise maastikul positiivselt silma paista.
[1] http://www.oecd.org/ctp/beps.htm
Võta meiega ühendust
