PwC tutvustas jaanuaris 2020 Davosi Maailma Majandusfoorumil järjekordse, arvult juba 23. üleilmse tippjuhtide uuringu ’PwC Global CEO Survey’ tulemusi. Maailma ühe esinduslikuima ja pikaealisima ettevõtlusvaldkonna uuringu käigus küsitleti seekord 3501 tippjuhti 83 riigist.
Samaaegselt globaalse uuringuga viisime küsitluse läbi ka Eesti, Läti ja Leedu tippjuhtide seas. Lisaks globaalse uuringu teemadele palusime Baltikumi tippjuhtidel vastata ka mõningatele täiendavatele, kohalikku majanduskeskkonda puudutavatele küsimustele.
Järgnevas kokkuvõttes jagame Sinuga Eesti, Baltikumi ning maailma tippjuhtide nägemust majanduse hetkeseisust ja tulevikuprognoosidest.
VALIK GLOBAALSETE TIPPJUHTIDE HINNANGUTEST:
- Globaalsed tippjuhid on maailmamajanduse kasvu ootuse suhtes pessimistlikumad kui kunagi varem. Rekordiline optimism aastal 2018 on asendunud rekordilise pessimismiga aastal 2020.
- 53% vastanutest usub kasvu aeglustumist (vs 2018: 5%; 2019: 29%), kasvu kiirenemise usku on 22% (2018: 57%, 2019 42%).
- Vaid 27% on veendunud oma ettevõtte käibe kasvus lähema 12 kuu jooksul, mis on väikseim näitaja alates aastast 2009.
- Peamised ohud seonduvad seadusandliku üleregulatsiooni, kaubanduskonfliktide, oskustööjõu nappuse ja küberriskidega.
VALIK EESTI TIPPJUHTIDE HINNANGUTEST:
- Eesti tippjuhid on nii maailmamajanduse kui oma riigi majanduse kasvu kiirenemise osas ühed kõige pessimistlikumad kogu maailmas, vastavalt 9% ja 11%.
- Samas ollakse enda ettevõtte käibe kasvus oluliselt optimistlikumad kui tippjuhid mujal maailmas.
- Põhilisteks kasvumootoriteks on orgaaniline kasv ja innovatsioon uute toodete, teenuste ja tehnoloogia osas.
- Kui Läti juhid näevad Eestis suurimat välisturu potentsiaali, siis Leedu juhtide jaoks on Läti ja Saksamaa läinud Eestist mööda.
- Oskustööjõu nappus on suurimaks äririskiks nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Oskustööjõu puudus takistab turuvõimaluste realiseerimist.
- Ligi pooltes ettevõtetes kasvab töötajate arv ja pea kõigis tõstetakse palku, kuigi Lätis-Leedus vähem kui Eestis.
- Valitsus on tippjuhtide hinnangul ebatõhusalt hakkama saanud enamuse küsitletud valdkondadega, ehkki üldine sentiment on veidi positiivsem kui 2019. aastal, eeskätt maksu- kui aktsiisipoliitika muudatuste osas.
- Valitsuselt oodatakse eelkõige maksukeskkonna konkurentsivõimelisemaks muutmist, riigihalduse kulude vähendamist ja tööturu avamist kolmandate riikide spetsialistidele.
- Teadlikkus keskkonnateemadest oma äri planeerimisel on Eestis oluliselt kasvanud - 45%-lt 70%-ni.
- Tööprotsesside digitaliseerimise/automatiseerimise rakendamise osas ei ole olulist positiivset muutust toimunud, aga küberriske hinnatakse suuremaks kui kunagi varem.
Võta meiega ühendust
Follow us
