Lama natuke, äkki läheb üle!

Jussi Pärnpuu
Avaldatud Äripäevas 6.02.2017

Leba natuke ja läheb üle. See mõttetera pädeb hästi juhtudel, kui sa päris hästi ei tea, mis sa teha tahad. See ongi ettevõtja Jussi Pärnpuu soe soovitus koalitsioonile.

Hirmus kirg kõike kohe ümber jagada ja tasalülitada kohe kindlasti tulemust ei too, küll aga tööd saab teha nii, et hool ega hoobil vahet ei ole. Eesti arengul majanduskasvule alternatiivi ei ole, kasv aga saab baseeruda investeeringutel, majanduse kasvama maksustamine on perpetuum mobile leiutamine, mis on kindlasti Nobelit väärt saavutus. Investeerimise eeldus on keskkonna stabiilsus, millest kahjuks oleme hooga eemaldumas. Ma olen endiselt olen arvamusel, et Eesti maksusüsteem on hea ja investeeringuid (loe: kasvu) soodustav. Uue valitsuse välja kujunenud tava alustada nädalat maksuideega peletab investorid Sirtsu sohu.

Kõike tahaks maksustada

Vahest võiks otsa vaadata PwC rahvusvahelisele ettevõtte juhtide uuringule, mis näitab, et Eesti maksusüsteem on läbipaistev, turvaline ja investeeringuid soodustav, erinevalt näiteks Lätist. Stabiilsusel on väärtus. Maksumöllu korraldada on lihtne, tulemus on kohene käegakatsutav, hästi mõnus on ka, homme saab raha juurde, saab jälle mitmekümne miljoni kaupa vasakule paremale ära jagada, aga kuhu see polegi enam nii tähtis.

Hästi lihtne ja mõnus on ka ettevõtluses mõõta pliiatsite kulu ja seda mõõtmist administreerida, tulemus kohe käega katsuda, aga ettevõtete turnaround käib strateegia muutuse, mitte pliiatsite lugemise abiga. Uut maksu teha on lihtne, aga olemasolevat maksu likvideerida pea võimatu, kild killu kõrvale maksustame kõik peale destilleeritud vee, ja seda portsu sööme 3-5 aasta pärast. Terve Euroopa ju teab, kuidas see käib. Eestisse on seni investeeritud tänu maksusüsteemi lihtsusele. Ainukesed, kes tegelikult iganädalasest maksuideest kasu saavad, on maksunõustajad.

Nagu viimnepäev oleks

Valitsus rapsib, nagu oleks viimnepäev, aga saage nüüd juba üle – Reformile on juba ära tehtud, mõtleks nüüd natuke ja ajaks vahelduseks Eesti asja ka. Siit jõuamegi sujuvalt kodakondsuse 0-variandini. Ühel kaunil päeval, näiteks paar nädalat tagasi avastas Kesk, et, kurat, kohalikud valimised tulevad, nüüd peab ruttu midagi tegema. Kahju, tegu on väärtuste puudumisega ja venekeelse inimese petmisega, ja petmine tuleb alati ringiga petja juurde tagasi.

Inimesed on näinud vaeva kodakondsuse saamisega, võib-olla veelgi suurem vaev on olnud samastada ennast Eestiga, aga tuhanded inimesed on seda teinud ja sellest peab lugu pidama. Eesti kodakondsus on midagi rohkemat kui reisidokument. Need, kes on kodakondsuse saamise nimel kurja vaeva näinud, on selle endale selgeks mõelnud. Kodakondsuse nullvariandi ainus mõte on Tallinnas võimule jääda.

Valitsuse kahetsusväärsete tegevuste jadasse kuulub ka pensionisüsteemi muutus. Usaldusest riigi vastu on saadud ausalt palka, makstud sotsiaalmaksu lootuses leida seda kajastumas pensioni suuruses – aga ei, jagame ümber, sest mõtteviis, et rohkem palka on saadud suurema panuse eest ja nii on ka rohkem makse makstud, ei päde enam.

Lugupeetud valitsus, palun, leba natuke, äkki läheb üle. Proovige nüüd paar nädalat mitte midagi teha, äkki horisont selgineb ja selge mõte saab jälle su sõbraks.