Aastaaruande koostamine – valmis olla, läks!
Liis Talpas, PwC juhtivaudiitor
Avaldatud 13.02.2017 rup.ee's
Ettevõtetel avaneb sel aastal reaalne võimalus uue seaduse alusel aruandeid esitada.
1. jaanuaril 2016 jõustus muutunud raamatupidamise seadus, mis esmakordselt liigitas ettevõtjad kategooriatesse – mikroettevõtjad, väikeettevõtjad, keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad. Sõltuvalt sellest, millisesse kategooriasse ettevõte kuulub, on sätestatud nõuded raamatupidamise aastaaruande koostamisele.
Nimetatud seadusemuudatust on kajastatud ajakirjandusväljaanded, nendest on räägitud konverentsidel ning usinamatel raamatupidajatel on olnud võimalus ennast muudatustega kurssi viia ka seadust lugedes. Siiski – kuigi nimetatud seadusemuudatus on kehtinud juba üle aasta, avaneb ettevõtetel alles nüüd reaalne võimalus uue seaduse alusel aastaaruandeid koostada.
Seetõttu on hea meelde tuletada, mis on täpselt muutunud ja anda praktilisi näpunäiteid 2016. aasta majandusaasta aruande koostamiseks.
Millisesse kategooriasse ettevõte kuulub?
Enne majandusaasta aruande nõuete kirjeldamist tasub meelde tuletada, kuidas määrata suuruse järgi kategooriat, kuhu ettevõte kuulub. Kriteeriumid on ära toodud järgnevas tabelis.
Kategooria |
Mikroettevõte * |
Väikeettevõte ** |
Keskmine ettevõte** |
Suurettevõte *** |
Bilansimaht |
<175 000 eurot |
<4 miljonit eurot |
<20 miljonit eurot |
>20 miljonit eurot |
Müügitulu |
<50 000 eurot |
<8 miljonit eurot |
<40 miljonit eurot |
>40 miljonit eurot |
Keskmine töötajate arv |
– |
<50 |
<250 |
>250 |
Tabel 1. Ettevõtete jaotus kategooriatesse suuruse järgi
* Mikroettevõte: kõik kriteeriumid peavad olema täidetud. Lisaks:
• kohustised ei tohi olla suuremad kui omakapital,
• peab olema ühe osanikuga osaühing, kus osanik on ühtlasi juhatuse liige (juhatuse liikmeid võib rohkem olla).
** Väike- ja keskmine ettevõte: vaid üks kriteerium tohib olla ületatud.
*** Suurettevõte: vähemalt kaks kriteeriumit on ületatud.
Ettevõtjaportaalis on suuruse kategooria valik olemas äriühingutele. Mittetulundusühingud ja sihtasutused ei saa suuruse kategooriat valida, kuna neile kehtivad majandusaasta aruande koostamisel teised nõuded.
Ettevõtte suuruse kategooria valik kuvatakse rippmenüüs uue aastaaruande lisamisel. Rippmenüü kõrval on olemas ka infoväli teabega ettevõtete suuruse kategooria kohta, mis aitab aruande koostajal teha õige valiku. Pärast kategooria valimist ja kinnitamist pole aruande koostajal hiljem ise seda enam võimalik muuta.
Äriühingu suuruse kategooria muutub, kui ettevõte on kahel järjestikusel aastal olnud senisest suuremas või väiksemas kategoorias (ehk teisel aastal).
Näide 1
Olukorras, kus 31.12.2015 andmete alusel oleks ettevõte väikeettevõtte kategoorias, kuid 31.12.2016 andmete alusel keskmise suurusega ettevõtete kategoorias, siis on 2016. aruanne on võimalik esitada veel väikeettevõtte kategoorias.
Juhul kui ettevõtte liigituks 31.12.2017 andmete järgi keskmiste kategooriasse, oleks 2017. aruanne kohustuslik esitada keskmise suurusega ettevõtete kategoorias. Samas, kategooria muutumisel jäävad eelmise finantsaasta võrdlusandmed Ettevõtjaportaali alles.
Näide 2
Kui 2.04.2016 asutatud ettevõte esitab 31.12.2016 seisuga koostatud majandusaasta aruande ja tegemist on ettevõttega, millel on rohkem kui üks osanik, siis on võimalik esimesel aastal näitajatest hoolimata esitada väikeettevõtja aruanne.
Samas peaksid alustavad ettevõtted silmas pidama, et kuigi nende tegevusmahud (müügitulu, bilansimaht, kohustiste suhe omakapitali) võivad vastata küll mikroettevõtja definitsioonile, siis juhul, kui ettevõte sai loodud „sõbraga kahasse“ ehk eksisteerib kaks osanikku, ei saa olla mikroettevõtja isegi mitte esimesel aastal.
Õnneks aitab siin ka Ettevõtjaportaal, sest sellisel juhul ei paku see uue aastaaruande lisamisel mikroettevõtja suuruse kategooria valikut (eeldusel, et Äriregistris on informatsioon osanime kohta olemas).
Millised nõuded kehtivad aastaaruande koostamisele?
Tänavu jaanuaris jõustus rahandusministri määrus, mis kehtestas 2016. aasta kohta raamatupidamise aastaaruande koostamisele uued vormid. Näiteks on ettevõtetel esmakordselt võimalik valida bilansi koostamisel aruandevorm, kus varad on kasvavas likviidsuse järjekorras – see võimalus kehtib kõigile ettevõtetele olenemata nende suurusest.
Majandusaasta aruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ei sõltu üldjuhul ettevõtte suurusest, kuid mikro- ja väikeettevõtetele kehtivad siiski mõned erisused:
- mikro- ja väikeettevõtted ei pea koostama konsolideeritud aruandeid;
- mikroettevõtted ei tohi kasutada õiglase väärtuse meetodit, kui aruanne koostatakse kooskõlas raamatupidamise toimkonna juhenditega (edaspidi – RTJ).
Üldiselt on raamatupidamise direktiivi poolt nõutavad või lubatavad arvestuspõhimõtted kooskõlas uute RTJ-idega. Tasub ka silmas pidada, et alati on lubatud aruannet koostada suurema kategooria ettevõtte reeglite kohaselt või lähtudes rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (edaspidi – IFRS).
Mikroettevõtja aruanne
Rääkides muutunud nõuetest aastaaruande koostamisel, väärib erilist märkimist mikroettevõtja aruanne, mis erineb oluliselt teiste kategooriate ettevõtjate aruannetest.
Esiteks, mikroettevõtja peab esitama lühendatud bilansi ja „tavalise“ kasumiaruande ning ei ole kohustatud tegema tegevusaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet.
Teiseks, mikroettevõtjale on kohustuslik maksimaalselt seitsme lisa koostamine (sh arvestuspõhimõtted, tehingud oma osadega, tagatisega pikaajalised kohustised, siduvad ja tingimuslikud kohustised, tööjõukulud, seotud osapooled, netovara nõude täitmine).
Lisade vormid on ette antud ja lisadesse ei ole võimalik tekstina kirjutada täiendavat informatsiooni. Nimetatud eripära tuleneb sellest, et mikroettevõtja aruanne ei pea olema piisav, et anda asjakohast ja tõepäraselt esitatud finantsinfot majandusotsuste tegemiseks – eesmärk on esitada ainult seaduses nõutud infot finantsseisundi ja -tulemuse kohta. Järgnevas tabelis on toodud mikroettevõtja aastaaruande lühendatud bilansi andmed.
Mikroettevõtja lühendatud bilanss |
||
Varad Käibevarad Põhivarad Kokku varad |
Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised sh lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustised sh pikaajalised eraldised Kokku kohustised Kokku omakapital sh osakapital nimiväärtuses sh sissemaksmata omakapital Kokku kohustised ja omakapital |
|
Tabel 2. Majandusaasta aruande taksonoomia alusel kehtestatud aruandevorm mikroettevõtja lühendatud bilansile
Väikeettevõtja aruanne
Väikeettevõtja koostab aastaaruande, mis sisaldab
- tegevusaruannet,
- senisest ligikaudu kaks korda pikemat bilanssi,
- kasumiaruannet ja
- seadusega nõutud lisasid.
Väikeettevõtja ei ole kohustatud koostama rahavoogude aruannet ega omakapitali muutuste aruannet.
Bilanss muutub senisest detailsemaks, sisaldades kirjeid, mis varasemalt olid toodud aastaaruande lisades. Näiteks tuleb nüüd põhiaruande bilansis avalikustada „Nõuded ja ettemaksed“, jagatuna alamkirjeteks „Nõuded ostjate vastu“, „Nõuded seotud osapoolte vastu“, „Maksude ettemaksed ja tagasinõuded“, „Ettemaksed“ ja „Muud ettemaksed“.
Samas on Ettevõtjaportaalis tehniliselt võimalik valida ka lühem bilanss (Ettevõtjaportaalis nimega „Bilanss“), kuid siis peab aruande koostaja ise valima sobivad lisad ja veenduma selles, et raamatupidamise seaduses toodud miinimumnõuded oleksid täidetud. Seega on soovitatav valida detailne bilanss (Ettevõtjaportaalis nimega „Bilanss, detailne“), sest siis saab aruande koostaja olla kindel, et aruanne vastab seaduse nõuetele.
Juhul kui aruande koostaja valib detailse bilansi, siis kuvatakse koostajale aruandevormide valimisel valik „Täida vormide küsimustik“. See on Ettevõtjaportaalis loodud abistav küsimustik, mis aitab väikeettevõtjal otsustada, millised lisad on vaja täiendavalt aastaaruandesse panna, et vastata seadusest tulenevatele nõuetele.
Küsimustik on vabatahtlik ning mõeldud lisade valiku tegemise lihtsustamiseks. Küsimustiku täitmisel kuvatakse veel täiendavalt erinevaid valikuvariante. Kui kogu küsimustik on täidetud, siis teeb süsteem vastuste põhjal valiku, milliseid lisasid täita (valikut saab soovi korral muuta). Juhul kui aruandevormidest valitakse „lühike“ bilanss, siis nimetatud abiküsimustikku ei kuvata.
Keskmise ja suurettevõtja aruanded
Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate jaoks muutub majandusaasta aruande koostamine kõige vähem. Nemad jätkavad tegevusaruande, nelja põhiaruande ja lisade koostamist sarnaselt varem kehtinud nõuetega.
Küll aga peab nende ja ka väikeettevõtete tegevusaruanne lisaks varem vajalikule sisaldama informatsiooni välisriigis registreeritud filiaalide olemasolu kohta ning omandatud või tagatiseks võetud oma osade või aktsiate kohta (sh makstud tasu suurus ja omandamise või tagatiseks võtmise põhjus).
Peale selle hakkavad kehtima erinõuded veel nende suurettevõtjate tegevusaruannetele, kes on avaliku huvi üksused ja kus töötajaid bilansipäeval on rohkem kui 500. Nimelt peavad need ettevõtted oma tegevusaruandes kirjeldama ettevõtte ärimudelit ja ettevõtte tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist ja korruptsioonivastast võitlust. Nimetatud valdkondade kohta esitatakse rakendatavate poliitikate kirjeldus ja tulemused; olulised mitterahalised tulemusnäitajaid; ja riskide ning nende juhtimise kirjeldus.
Millised muudatused on tehtud Ettevõtjaportaalis aastaaruande koostamisel ja heakskiitmisel?
Ettevõtjaportaalis on sisse viidud järgmised muudatused, mis lihtsustavad aastaaruande koostamist ja kinnitamist ning annavad täiendavaid suuniseid ja viiteid:
- Netovara vastavuse kontroll – aruande esitamisel hoiatusteade, et netovara ei vasta nõuetele. Mittevastavuses netovaraga aruande esitamisel äriregistri automaatteavitus.
- Aktsia-/osakapitali summa puhul hoiatusteade, kui see ei vasta Äriregistri andmetele.
- Lihtsustus mittetulundusühingute ja sihtasutuste majandusaasta aruande koostamisel – saab äriühingutega sarnaselt heaks kiita juhatuse poolt, ei pea ootama üldkoosoleku heakskiitmist.
- Piirangud kasumi jaotamisel, juhul kui immateriaalse varana on kapitaliseeritud arendustegevusega seotud väljaminekud.
- Aktsia-/osakapitali summa puhul hoiatusteade, kui see ei vasta äriregistri andmetele.
- Ingliskeelne vaade paraneb – võimalik koostada ingliskeelne aruanne, mis esitamisel muutub automaatselt eestikeelseks (v.a vabas vormis tekst).
- Digitaalallkirjastamise võimaluseta juhatuse liikmetega ettevõtetel on võimalik registrite ja infosüsteemide keskusele tehtava taotluse alusel määrata audiitorid ning auditi otsuse saab seejärel anda Ettevõtjaportaalis.
Ettevõtjaportaali on sisse viidud ka muid muudatusi, mis teevad selle kasutamise ja aastaaruande koostamise ettevõtjatele mugavamaks. Näiteks tegevuse jätkuvuse printsiibist lähtuvalt on aruandeperioodi võrdlusandmed eeltäidetud – periood on automaatselt paigas viimase esitatud aruande järgi. Müügitulu jaotamisel Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori järgi on olemas eelmise aasta tegevusalade jaotuse eelvaade, et oleks lihtsam käesoleva aasta tegevusalasid otsida.
Sisse on viidud rohkem „automaatseid viiteid“ lisade ja põhiaruannete vahel – nimelt, vajutades nupule „Täida lisa numbrid“, täidetakse lisade numbrite veerg automaatselt, võttes arvesse, millised lisad on aruandele lisatud. Vajadusel saab andmeid täiendada.
Samuti on 2017. aastast võimalik koostada lõppbilanssi, kui vahearuannet ei ole – seda võimalust varem ei olnud.
Kokkuvõte
Aastaaruande koostamise protsess leiab aset vaid korra aastas ning selle tulemusel valmiv aruanne peegeldab eelnenud aasta igapäevast tööd raamatupidamise korraldamisel.
Kuna Eesti majanduskeskkonnas on aastaaruanne teatud määral ka ettevõtte visiitkaart, siis tasub veenduda, et see oleks korrektne ning vastaks kõigile seadusest tulenevatele nõuetele.
Võta meiega ühendust
