Oluliste IT-süsteemide eelarves tuvastati 105-miljoniline auk

Postimees, 15. august 2018
 

Eesti riigi püsimiseks vajalike ülitähtsaid registreid pidav siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse SMIT eelarvest on lähikümnendil puudu enam kui 100 miljonit eurot ning süsteemide tööd tagav riist- ja tarkvara on juba praegu ligi pooles ulatuses amortiseerunud.

SMITil oleks jätkusuutlikuks teenuste tagamiseks baasrahastusena juurde vaja vähemalt 104,7 miljonit eurot kümne aasta jooksul, selgub siseministeeriumi tellitud ja PricewaterhouseCoopers Advisorsi (PwC) tehtud auditi tulemustest.

Puudujääk tekib kokku arvestades SMITi varade uuendamise kava, asutuse enda eelarvet, infoturbekulude kasvu, tehnoloogilise võla likvideerimise kulu ja vajalikku palgakasvu.

SMITi eelarve 2018. aastal on koos välisrahastusega ligikaudu 37 miljonit eurot, välisrahastuse osakaal uute IT-süsteemide arendamiseks on seejuures 16 protsenti. Kuna infosüsteemide ülalhoidmine ei ole (erinevalt nende loomisest) aga välisvahenditest rahastatav, ongi tekkinud surve SMITi eelarvele.
 

Varad iganenud

Auditi tulemustest selguski, et SMITi eelarves ei ole ette nähtud piisavalt raha olemasoleva tark- ja riistvara ülalpidamiseks ja uuendamiseks.

SMITi põhivaras on amortiseerunud riistvara ligikaudu 14 miljoni euro väärtuses, mis moodustab üle 40 protsendi kõigist põhivaradest. Suurema osa täielikult amortiseerunud põhivaradest moodustavad rakendustarkvarad, raadiosideseadmed, võrguseadmed, serverid ja telefonisideseadmed.

PwC tõdeb aga oma auditi kokkuvõttes, et tänane riigieelarve protsess ei toeta välisvahenditest tehtud investeeringute jätkusuutlikku kasutamist.
 

PwC toetab vaid osalist tööde tellimist väljast

Puuduolev summa sisaldab aga ka tarkvara jätkusuutlikuks arenduseks vajaliku suurusega arendusmeeskondade loomist. Nimelt oleks SMITile nüüd ja kohe juurde vaja 29 majasisest ja 43 majast väljastpoolt töötavat arendajat. Praegu on asutuses töötajaid 277.

Tulevast aastast saab SMIT palgafondi juurde 1,9 miljonit eurot, mis aitab tõsta asutuse palgataseme IKT turu keskmise palgani.

PwC leiab muu hulgas, et SMITil on mõistlik kasutada võimalikult suures osas majasisest tööjõudu ja ainult vajadusel hankida osa tööjõudu sisse väljastpoolt – see oleks 2,5 korda odavam kui sama ressursi väljast hankimine. Riigi tugiteenuste delegeerimise poliitika näeb samas pigem ette ressursside hankimist erasektorist, mis oleks oluliselt kulukam lahendus.

PwC soovitus SMITile on täpsemalt lahendus, kus umbes 2/3 arendusmeeskondade töötajatest on asutuse enda palgal ja umbes 1/3 ostetakse sisse. See on küll umbes 25 protsenti kulukam kui inimesi täielikult oma palgal hoida, samas on sellel positiivseid mõjusid, näiteks operatiivsus ja erinevate riskide minimeerimine.
 

IT-maja juht: riik on halvasti käitunud

«Riik ei ole minu jaoks hästi käitunud oma IT-arengutega – nagu see ka tänasest analüüsist välja tuli. Samas saame ka sisemiselt tublisti oma protsesse efektiivsemaks muuta,» kommenteeris Postimehele auditi tulemusi SMITi juht Ragner Paevere.

Mis puutub varade amortiseerituse kõrgesse protsessi, siis nentis Paevere, et täna teenindatavad registrid veel tiksuva pommi otsas ei ole, aga kui riik samas stiilis jätkaks, siis oleks see viie aasta perspektiivis tõesti küsimus, kuidas näiteks rahvastikuregistriga edasi minna.

Paevere sõnul on SMIT olnud ministeeriumitega olnud alarahastatuse teemal pidevalt kontaktis ning osaliselt juba ka raha juurde saanud. «See on väga hea, et riik on hakanud nende asjade peale mõtlema, et meie IT-süsteemid oleksid jätkusuutlikud,» ütles ta.

Paevere hinnangul on Eesti riigil liiga palju IT-majasid. «Eks igal IT-majal on oma spetsiifika, aga konkureerima me omavahel kindlasti ei peaks.»
 

Taust

SMIT haldab operatiivraadiosidet ESTER ja rahvastikuregistrit, samuti jookseb andmebaaside peal riikidevaheline andmevahetus, piiriületus ja teised riigi toimimiseks tähtsad teenused – selle teenuseid kasutavad oma tööks politsei, piirivalvurid, päästjad, kiirabi, häirekeskus, vanglateenistus ja kaitsevägi.

SMIT pakub kokku 118 teenust, millest 28 on ärikriitilised – nendest võib sõltuda inimeste elu ja tervis või näiteks tekkida vajadus taastada ELi sisepiir.