Peamise stsenaariumi järgi võiks oodata maailmamajanduse turu vahetuskursside kasvu umbes 5% võrra, mis on 21. sajandil registreeritud kiireim kurss. Selle prognoosi tingimuseks on tõhusate COVID-19 vaktsiinide edukas kasutuselevõtt ja levitamine ning jätkuvalt soodsad eelarve-, finants- ja rahandustingimused. Sellele vaatamata on järgmised 3-6 kuud jätkuvalt väljakutseterohked, sest pandeemia tõttu võib riike tabada vajadus järjekordsete piirangute ja sulgemiste järele. Nii võib majanduskasvu kiirenemist oodata tõenäolisemalt aasta teisel poolel, mil üha enam inimesi on ka juba COVID-19 vastu vaktsineeritud.
Peamise stsenaariumi järgi võiks oodata maailmamajanduse turu vahetuskursside kasvu umbes 5% võrra, mis on 21. sajandil registreeritud kiireim kurss. Selle prognoosi tingimuseks on tõhusate COVID-19 vaktsiinide edukas kasutuselevõtt ja levitamine ning jätkuvalt soodsad eelarve-, finants- ja rahandustingimused. Sellele vaatamata on järgmised 3-6 kuud jätkuvalt väljakutseterohked, sest pandeemia tõttu võib riike tabada vajadus järjekordsete piirangute ja sulgemiste järele. Nii võib majanduskasvu kiirenemist oodata tõenäolisemalt aasta teisel poolel, mil üha enam inimesi on ka juba COVID-19 vastu vaktsineeritud.
2021. aasta lõpuks või 2022. aasta alguseks eeldame maailmamajanduse taastumist pandeemia eelsele tasemele, kuigi see võib olla ebaühtlane. Ühel pool on Hiina majandus, mis on juba praegu pandeemia eelse tasemega võrreldes kõrgem. Teisel pool on aga peamiselt arenenud majandusega riigid, mis on kas teenuspõhised (Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania) või keskenduvad rohkem kapitalikaupade eksportimisele (Saksamaa, Jaapan) ja kes tõenäoliselt ei taastu selle aasta lõpuks kriisieelsele tasemele. Nendes riikides peaks kasvav, kuid siiski madalamaks jääv toodangutase töötuse määra tõstma. OECD prognoosib 2020. aasta detsembris avaldatud majanduse väljavaadetes oma liikmesriikides töötuse määraks ligi 7%, võrdlusena oli pandeemia eelne määr 5,5%. Tõenäoliselt saavad enim mõjutatud madalamalt tasustatud töökohad, mis aga omakorda suurendab sissetulekute ebavõrdsust. Seetõttu loodame, et valitsused keskenduvad COVID-19 viirusega toimetuleku meetmetes kõrgema töötuse määra vastu võitlemisele, pannes rõhku ümberõppele ja luues töökohti uutes töömahukates sektorites.
USA, Euroopa Liit ja Hiina on 2021. aastal lubanud teha jõupingutusi kliimamuutustega võitlemisel. Eeldatavalt ühineb USA uuesti Pariisi kliimakokkuleppega ja korraldab ka rahvusvahelise kliimakohtumise. Samuti on ELi liikmesriikidelt oodata märkimisväärseid samme rohelisemale ja digitaalsemale majandusele üleminekul, millele ka Euroopa Komisjon toetuste ja laenudega kaasa plaanib aidata. Hiinalt oodatakse 14. viisaastakuplaani kava rakendamist, millest osa sisaldab ka energiatõhususe suurendamist. Nimetatud teemad tulevad ilmselt arutluse alla ka sügisel Glasgow's toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP26).
Kristin Pedak