PwC: Meedia- ja meelelahutustööstuse tormiline areng ei näita aeglustumise märke
Janno Hermanson, PwC juhtivaudiitor
Meedia- ja meelelahutuse tarbimises on viimase viie aastaga paljugi muutunud: plahvatuslikult on kasvanud inimeste arv, kellel internet on igal hetkel käeulatuses ning ka sisu poolest tuleb valikuvõimalusi aina juurde. Enamike meedia- ja meelelahutuse alamvaldkondade ettevõtted peavad oma ärimudeli valikul ja igapäevases tegevuses seega arvestama tõsiasjaga, et digitaalmeedia vallas juhib mängu tarbija. Tulevik tõotab kliendikesksust sõna otseses mõttes: igat digitaalset tarbijat ootab tõeliselt personaliseeritud lähenemine ning eelis on ettevõtetel, kes suudavad internetikasutaja seniste valikutepõhjal tema tänaseid eelistusi ja homseid soove paremini ennustada.
PwC tänavune üleilmne meedia- ja meelelahutustööstuse uuring (Global Entertainment & Media Outlook 2013-2017) näitab, et sektori kasvu veab ülivõimsalt just digitaalmeedia, mille ennustatav keskmine aastakasv (CAGR: Compound Annual Growth Rate) viie aasta jooksul on 13,1%, mulluselt 1,6 triljonilt dollarilt 2,2 triljonini 2017. aastal. Digitaalsete teenuste (s.h digitaalmeedia sisu, internetireklaam ja andmesidetasud) käibe osakaal suureneb selle ajaga 35%-lt 47%-le.
Ajalehtede, tarbijatrükiste ning business-to-business publikatsioonide käive näitab küll jätkuvat langustrendi, ent digitaaltehnoloogial on ka neis valdkondades hea potentsiaal aidata luua uusi tooteid ja teenuseid, mis arvestavad tarbijate tegelikke vajadusi ning neile tõeliselt korda lähevad
PwC uuring näitab, et meediatarbimine küll killustub erinevate kanalite ja seadmete vahel üha enam, ent tarbijad soovivad sellest hoolimata vaadata/lugeda just enda eelistatud sisu, enda poolt valitud ajal ja suvalisest arvutist/nutitelefonist. See “minu-meedia“-trend on selgelt näha tasuliste telekanalite käibe vähenemises: eilsed telerivaatajad saavad samaväärse sisu täna internetist kätte tasuta või oluliselt odavamalt. Neile lisandub noorem põlvkond, kes pole kunagi telekanalite eest raha maksnud ja ei kavatse seda ka kunagi teha. „Minu-meedia“ üheks suundumuseks on ka kahe ekraani üheaegne „kasutus“, samaaegselt telesaate või internetiekraani jälgimisele jagatakse toimuvat sõpradega tahvelarvuti või nutitelefoni vahendusel.
Globaalsel skaalal on meedia- ja meelelahutusettevõtted tulevikus väljakutseks ka uute, potentsiaalselt sootuks erinevate ootuste ja vajadustega tarbijagruppide hõlmamine. OECD hinnangul kuulub aastaks 2030 kaks kolmandikku Maa elanikkonnast keskklassi (OECD klassifikatsioonis moodustavad keskklassi inimesed, kelle sissetulek võimaldab päevas tarbida 10 – 100 dollari eest). See uus keskklass võrsub peamiselt Aasiast ning nende eelistuste ja soovide mõistmine on meedia- ja meelelahutusäri jaoks samuti ülioluline.
Et tarbijate kiiresti muutuvatest käitumistrendidest mitte maha jääda, peavad meedia- ja meelelahutusettevõtted samuti olema kiired ja innovaatilised. Eesti vastava valdkonna ettevõtted on seni massimeediast minu-meediale üleminekuga üsna hästi suutnud sammu pidada. Valdkonna suuremad tegijad on teinud tarbijate vajaduste rahuldamiseks korralikke investeeringuid: näiteks ületavad suurte onlain-portaalide nädalased kasutajanumbrid miljoni, mis on meie 1,3-miljonilist rahvaarvu arvestades märkimisväärne. E-raamatute väljaandmine ja müük kasvasid mullu enam kui kaks korda ning mitmed populaarsemad ajakirjad on tarbijatele kättesaadavad Zinio-platvormi kaudu. Tarbijaid rõõmustab ka netiportaalidesse jõudnud telesaadete allalaadimise võimalus ning otsepildis teleülekanded.
Kokkuvõttes: meedia- ja meelelahutusäri ettevõtete jaoks on uuenduste lainel püsimine ellujäämise eeltingimuseks nii kohalikel kui globaalsetel turgudel. Võitjaks jääb see, kes paremini mõistab tarbija ootusi ning suudab pakkuda neile üha paremini vastavaid lahendusi: nii tehnoloogia kui sisu osas.
Võta meiega ühendust
