Äriseadustiku muudatuste mõju kasumi jagamisele

Hannes Lentsius, PwC maksuosakonna juht

Äriseadustikus tehti 2015. aastal mitmeid muudatusi, millel on ka mõju 2015. a majandusaasta aruande alusel kasumi jagamisele ja aruande esitamisele.

Esiteks sätestati täiendav piirang kasumi jagamisele, kui äriühingul on bilansis seisuga 31.12.2015 immateriaalse varana arvele võetud arendustegevusega seotud väljaminekud, mis ei ole majandusaasta lõpuks täielikult amortiseeritud ehk kuludesse kantud (ÄS § 157 lg 3 1 - osaühing ja § 335 lg 1 2 - aktsiaselts). Arendustegevus on Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“ punkti 39 kohaselt uurimistulemuste rakendamine uute toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks (näiteks uue retsepti või tootmisprotsessi väljatöötamine).

Selleks, et jaotuskõlbulik kasum välja arvestada, tuleb kasumi (s.o. eelmiste perioodide ja aruandeperioodi Õigusaktid kasumi) ja kasumi arvel moodustatud reservide (mida oleks võimalik jaotada) kogusummast arendusväljaminekute jääkväärtus maha lahutada.

Näide: Ettevõtte bilansis on 31.12.15 seisuga kajastatud arendusväljaminekuid jääkväärtuses 25 000 eurot. Ettevõtte jaotamata kasum on koos 2015. aasta puhaskasumiga 75 000 eurot. Täiendavaid jaotuskõlbulikke reserve ettevõtte omakapitalis ei ole. Jaotuskõlbulikuks kasumiks on 50 000 eurot, mis on leitud lahutades jaotamata kasumist (75 000 eurot) arendusväljaminekute amortiseerimata osa (25 000).

Teine muudatus puudutab neid välismaise emaettevõtjaga Eesti äriühinguid, mis on Eestis konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest raamatupidamise seaduse § 29 lg 5 või 6 alusel vabastatud.

Sellised äriühingud peavad äriregistrile esitama ka emaettevõtja konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande (koos vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik).

Osaühinguid puudutavad muudatused

2015. aastal äriseadustikus tehtud muudatustest puudutasid mitmed just osaühinguid. Selleks, et uuest regulatsioonist osa saada, on üldreeglina vajalik osaühingu põhikirja muutmine.

Mõned näited olulisematest muudatustest:
• osaühing võib välja lasta eri liiki (erinevate õigustega) osasid, mistõttu on võimalik luua erisused osanike hääleõiguses ning näiteks ka õigustes kasumile;
• osakapitali on võimalik tingimuslikult suurendada kuni ½ võrra, mis võimaldab välja lasta osapõhiseid optsioone optsiooniprogrammi loomiseks juhtkonnale, töötajatele või seotud isikutele;
• osaühing võib oma osa tagasi osta nimiväärtuses, mis ei ületa 1/3 osakapitalist (varasemalt kuni 1/10)

 

Avaldatud www.raamatupidaja.ee’s 15. veebruaril 2016

Võta meiega ühendust

Kristin Pedak

Turundus- ja kommunikatsioonijuht, PwC Estonia

Tel: +372 5561 6705

Follow us