TALLINN, 6. oktoober, BNS
Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon pole rahul uue raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodikaga; õiguskantsler Ülle Madise on selles osas esitanud teabenõude majandusminister Kristen Michalile.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium võttis tänavu augustis vastu uue metoodika kasutustasude arvutamiseks. MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni hinnangul esineb selles mitmeid ebakõlasid ja assotsiatsioon palus õiguskantsleril kontrollida, kas määrus on põhiseaduse, raudteeseadusega ning Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.
Praegu kehtiva metoodika kohaselt rakendub kaubaveoettevõtetele soodsama tasu arvutamise valem juhul kui reisjateveo osakaal ületab 75 protsenti veosekilomeetrite koguarvust, uue metoodika kohaselt aga siis, kui see ületab 90 protsendi piiri. Assotsiatsiooni hinnangul on muudatus seotud asjaoluga, et sellel ning järgmisel aastal võib reisijateveo osakaal ületada 75 protsendi piiri rong-kilomeetrite osakaalust.
Kuna valemit hakatakse assotsiatsiooni sõnul rakendama tänavu 11. detsembrist, võis uue metoodika kehtestamine riivata assotsiatsiooni kaebuse kohaselt õiguspärase ootuse põhimõtet, sest selle sätte osas anti kohanemisaega ligi neli kuud, ent tegevust võidakse planeerida ette pikemalt.
Samuti tekitab assotsiatsiooni jaoks küsitavusi metoodika kooskõla raudteeseadusega, mille kohaselt koosneb raudteeinfrastruktuuri kasutustasu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsestest kuludest, mis seonduvad põhiteenuste osutamisega. Kuna raudteetasude arvestamise metoodika on seotud reisijateveo osakaaluga, pole assotsiatsiooni sõnul selge, kuidas see tagab, et ettevõtjate poolt makstav tasu ei ole suurem kui nende poolt tekitatavad otsesed kulutused.
Kehtiv metoodika ning kuni 2017. aasta 10. detsembrini sarnast metoodikat rakendav uus metoodika ei seo raudteeinfrastruktuuri kasutustasu assotsiatsiooni hinnangul otseste kuludega, kuigi raudteeseadus seda nõuab.
"Seetõttu võib tasu määramisel tekkida olukord, kus kaubaveoettevõtted maksvad suuremat kasutustasu, kui on nende poolt raudtee kasutamisega seotud kulud ehk sisuliselt subsideerivad reisijateveoettevõtete tegevust. Selline olukord võib lisaks raudteeseadusele olla vastuolus ka näiteks riigiabi reeglitega. Samuti võib selline subsideerimise viis olla varjatud maksustamine, mille põhiseadus keelab," kirjutab Madise, tuginedes assotsiatsiooni kaebusele.
Assotsiatsioon viitas oma kirjas õiguskantslerile ka Eesti Raudtee tellitud ja AS Pricewaterhousecoopers Advisors tehtud anaüüsile infrastruktuuri kasutustasu metoodika kohta, mille kohaselt oleks 2014. aastal olnud kaubaveo majanduslikult põhjendatud raudtee kasutustasu 21,7 miljonit eurot, aga tegelikult tasuti 41,3 miljonit eurot.
Õiguskanstler palub teabenõudes majandusministril muu hulgas vastata, et miks oli vajalik tasu arvestamise metoodikat muuta, miks seda tehti neljakuulise etteteatamisega ja selgitada, kas kehtiva metoodika kohaselt maksavad ettevõtjad liiga suurt raudtee infrastruktuuri kasutamise tasu ja vastata assotsiatsiooni väidetele, mille kohaselt on uus metoodika vastuolus raudteeseaduse, põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega.
Tallinna toimetus, +372 610 8821, majandus@bns.ee