Tegevuse lõppemine ja skandaalid – kas paratamatus?
Märts 2021
On rida võimalusi, mis aitaksid ettevõtte tegevuse jätkuvusega seotud huvigruppide kindlustunnet suurendada, leiab PwC Eesti partner, auditiosakonna juht ning juhtivaudiitor Lauri Past.
Tegevuse jätkuvus on kahtlemata üks audiitortegevuse kuumimaid valdkondi. Enamik suuremaid ärimaailma skandaale on olnud seotud suurettevõtete ootamatu maksejõuetuks muutumise ning selle järgse süüdlaste välja selgitamisega. Viimaste suurimate globaalsete näidetena võib tuua Saksa maksevahendaja Wirecard või UK ehituskontsern Carillion. Sarnaselt lennuõnnetustele ei lõppe ettevõtted ainult ühe osapoole eksimuse tõttu – enamike skandaalide korral on enne suurt raputust valesti läinud palju. Reeglina toovad antud olukorrad endaga kaasa suuremal määral negatiivseid üllatusi kõigile huvigruppidele.
Kuigi audiitorite peamiseks eesmärgiks on anda oma hinnang, et raamatupidamise aruanded on koostatud olulises osas õigesti ja õiglaselt, on eeldatavasti huvigruppide kõige olulisemaks ootuseks siiski saada läbi audiitori hinnangu kinnitust ettevõtete jätkumise kindluse osas.
Seoses tegevuse jätkuvusega reguleerib audiitorite ülesandeid «Rahvusvaheline auditeerimistandard ISA 570 (muudetud)», mis kohustab audiitoreid olema tähelepanelik ettevõtte tegevuse jätkuvusega seotud riskide suhtes, koguma juhtkonnalt ettevõtte tegevuse jätkuvuse printsiibi kasutamise õigustamiseks piisaval hulgal tõendusmaterjali, oluliste riskide olemasolu korral veenduma piisava informatsiooni avalikustamises, suhtlema valitsejatega (üldiselt nõukogu või selle puudumisel omanikud) ning vajadusel vastavalt muutma oma väljastatavat audiitori järeldusotsust.
Võimalikud sammud
Suurte skandaalide valguses on tekkinud paratamatult küsimus, kas see on piisav või peaks audiitoritel olema veelgi enam reguleeritud kohustusi seoses tegevuse jätkuvuse hinnangu auditeerimisega. Kuigi ISA 570 uuendati mõni aasta tagasi ja see ei sisalda põhimõttelisi puuduseid, on siiski aspekte, mille läbi saaks protsessi huvigruppidele pakutud kindlus kasvada.
Võimalikud edasised sammud peaks sisaldama nii muutuseid vastavates finantsaruandluse raamistikes ja muudes valdkonda puudutavates regulatsioonides kui ka rahvusvahelistes auditeerimisstandardites. Finantsaruandluse raamistikud (nt. RTJ või IFRS) võiksid sel juhul nõuda detailsemat ja sisulisemat asjaolude ja riskide avalikustamist ning seeläbi saaks auditeerimisstandard nõuda veelgi detailsemat tööd avalikustatud informatsiooni valideerimisel.
Kaaluda võiks ka seda, kas ettevõtte valitsejatel võiks olla täpsemini selgitatud roll ja vastutus ettevõtte tegevuse jätkuvuses ning ka siin puhul saaks seejärel täpsustada nõudeid audiitori ja valitsejate vahelise mõlemasuunalise suhtluse sisus, mis käesoleval hetkel piirdub tegevuse jätkuvuse osas nõudega audiitoripoolsete tähelepanekute edastamiseks kui on märkimisväärseid kahtluseid ettevõtte tegevuse jätkuvuse osas.
Hinnangute pikkus
Üheks võimalikuks riskikohaks on ka finantsaruandluse raamistiku nõue, et ettevõtte juhtkond peab tegevuse jätkuvust hindama 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast. Audiitoritel on kohustus oma hinnangus lähtuda sama pikast ajahorisondist kui ettevõtte juhtkond.
Lisaks peab audiitor säilitama valvsuse kas hinnanguperioodist kaugemal võib olla märkimisväärseid tegevuse jätkuvust mõjutavaid võimalikke asjaolusid ning sellisel juhul paluma ka juhtkonnal hinnata nende võimalikku mõju. Seega võiks ühe võimaliku praktilise meetmena aidata kindlustunnet tõsta 12-kuulise hinnanguperioodi sisseseadmine alates reaalsest raamatupidamise aastaaruande kinnitamise hetkest. Siinjuures on huvigruppide jaoks muidugi oluline ka riigi suutlikkus päriselt jõustada reegel, et ettevõtted esitaksid oma raamatupidamise aruanded tähtaegselt.
Maailmast ei kao kunagi äriliste või muude läbikukkumiste tulemusel oma tegevuse lõpetavad ettevõtted. Samas aitaks seotud skandaale vähendada või isegi vältida raamatupidamise aruannetest paremini kättesaadav auditeeritud informatsioon, mille põhjal saaksid võimalike tegevuse jätkuvuse kahtlustega ettevõtetega koostööd planeerivad osapooled teha paremini kaalutletud otsuseid.
Meediakajastus: