Noorte kaasatus tööjõuturule on Eesti kasutamata potentsiaal

Kristiina Veermäe, PwC audiitor

Avaldatud Äripäev Online's 18. aprillil 2016 ja Äripäevas 19. aprillil 2016

PwC analüüsis hiljuti erinevate OECD liikmesriikide suutlikkust kasutada majanduse arengus noorte inimeste potentsiaali, avaldades tulemused n.n Noore Töötaja Indeksina (Young Worker Index). Uuringu aluseks võeti riikide erinevad statistilised näitajad aastatel 2006 -2014, ja  eesmärgiks oli muuhulgas hinnata kasutamata potentsiaali pikemas perspektiivis ja selle mõju majandustele. 

Statistiliselt tubli Eesti

Samal ajal kui Riigikontroll on oma ülevaates riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2014-2015 toonud murekohtadena Eesti riigi arengus välja tööturu toimimise ning selle tootlikkuse, ja seda eriti rahvastiku kahanemise tingimustes, näitab PwC uuring, et Eesti on maailma edukaimate riikide võrdluses hinnataval 12. kohal, Soome ees ja USA järel. Edetabeli tipus on Šveits, Saksamaa ja Austria.

Riigikontroll toob välja, et ehkki meie hariduskulud on ELi riikide keskmisest suuremad, on meil puudus oskuslikest töötajatest. Ka PwC uuring näitab, et Eesti tulemused on keskmisest tublimad just neis valdkondades, mis võtavad aluseks hariduse (nt koolist väljalangemise osakaal noorte seas, kooliskäijate osakaal vanusegrupis 15-19 jne). Seejuures on Eesti arengud viimase 10 aasta jooksul pigem positiivsed ehkki kvalifitseeritud tööjõu puudus on tõsine murekoht ning noorte vähenev kaasatus kahandab meie innovatsiooni potentsiaali.

Tööandjale toovad noored loomingulisuse, innovatsiooni, paindlikkuse, suurema energia ja arusaamise uutest trendidest.  Selline dünaamiline tööjõud on vajalik pidevalt muutuvas keskkonnas hakkama saamiseks. Vähem väärtuslik ei ole ka võimalus nii vanematel kui noorematel töötajatel vastastikku õppida. Pikemas perspektiivis aitab see saavutada tootlikkuse kasvu.

Saamata jäänud tulu on täna 2,2% SKT-st

Võttes aluseks edukaimate riikide tulemused ning seni tehtu, leiab PwC, et valitsused peaksid senisest enam pöörama tähelepanu ning arendama õppimisest üleminekut töötamisele ja selle saavutamiseks peavad noored omama vajalikke oskusi. Täiendavatest meetmetest on mainitud ka töövarju ja õppepraktikate võimalusi ning riiklikke toetuseid täiendõppe osas.

Riigiti on kogemused ning meetmed selgelt erinevad, kuid tuues näiteid Saksamaalt, saaksime Eestiski pöörata rohkem tähelepanu näiteks haridus- ja koolitusvajadustele lähtudes ärisektorite vahelistest liikumistest, julgustada tööandjaid koolidega koos töötama ning samuti hinnata, kuivõrd aitab toimiv koolisüsteem (nii õppekava, õpetajate tase, klasside suurused jms) kaasa noorte tööturul hakkamasaamisele.  Et tegu on tõsise teemaga, näitab seegi, et OECD 32 liikmesriigi kogutuludele võiks erinevate noorte tööjõuturule kaasamise meetmete rakendamine lisada perspektiivis 1,2 triljonit (!) dollarit, Eesti pikaajalise SKT kasvu potentsiaal oleks 2.2%. Teeme ära?