Avaldatud Äripäeva 'Raamatupidamise Praktik' ajakirjas 21. juunil 2016
Väikefirma töötaja kasutab tööandja krediitkaarti isiklike ostude eest tasumiseks. Palgapäeval hüvitab ta tööandjale tekitatud kulud. Kuigi tööandja ei ole krediitkaardi kasutamise reegleid kehtestanud, leiab ta, et töötaja on tööandja usaldust kuritarvitanud ja lepingut oluliselt rikkunud ning ütleb töölepingu üles.
Umbes säärases vaidluses selgitas Riigikohus lahendis nr 3-2-1-187-15 veel kord, kuidas toimub töölepingu ülesütlemine olulise rikkumise korral. Kuigi töölepingu seadus annab tööandjale võimaluse eriliselt raske rikkumise korral tööleping üles öelda ette hoiatamata, tuleb seda võimalust kasutada ainult äärmusliku meetmena.
Võimalus lepingu ülesütlemiseks eelneva hoiatamiseta on õiguspärane vaid sellisel juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada töötaja käitumise parandamist. Sellist lähenemist tuleb kohaldada ka usalduse kaotuse puhul. Vaid eriliselt raske usalduse kaotus võimaldab kohest lepingu ülesütlemist.
Hoiatuse sisu puhul on oluline, et hoiatusest peab välja tulema selle tagajärg. Töötaja peab aru saama, et edasise rikkumise või oma käitumise parandamata jätmise korral annab ta tööandjale õiguse lepingu ülesütlemiseks.
Riigikohtu otsusest ei tule välja, millised rikkumised on eriliselt rasked. See on ka arusaadav, sest iga tööandja puhul võib see olla erinev. Küll aga annab kohus suunised, mida saab lugeda lojaalsuskohustuse rikkumiseks. Selles osas viitab Riigikohus töölepingu seaduse § 16 lg 2, mille kohaselt saab töötaja hoolsust vaadata muuhulgas hoolsuskohustuse täitmise kaudu. Töötaja puhul tuleb arvestada tema tööga seotud riske, väljaõpet, teadmisi, võimeid ja omadusi, mida töötaja teadma peab.
Lepingu ülesütlemisel eelneva hoiatamiseta väga oluline jälgida kaht aspekti: kas töötaja käitumise järgi võib eeldada, et hoiatamine ei annaks soovitud tulemust käitumise parandamise kujul ning kas töötaja erialane väljaõpe ja tema isiksuseomadused on sellised, et ta käitus enda parima oskuse ja võimaluse kohaselt. Neid asjaolusid hindamata on vägagi tõenäoline, et lepingu ülesütlemise vaidlustamise korral loetakse ülesütlemine tühiseks.
Viidatud lahendis oli kohtu etteheide tööandjale ka see, et tööandja sisereeglid ei olnud niivõrd selged ja täpsed, et töötaja rikkumist oleks saanud pidada kas üldse rikkumiseks või siis oluliseks rikkumiseks. Selliste juhtumite vältimiseks on tööandjal endal palju ära teha. Peamiselt saab tagalat kindlustada täpsete juhiste ja töökorraldusreeglitega, mis arvestavad tööandja tegelikku töökorraldust ja vajadusi.