2015. aasta lõpus tegi riik kümnetele tuhandetele ettevõtjatele kingituse halduskoormuse vähendamisega, võttes vastu uue raamatupidamise seaduse, mille kohaselt võivad mikroettevõtjad alates järgmisest aastast oma raamatupidamise aastaaruandes esitada andmeid vaid äärmiselt minimaalses mahus.
Mikroettevõtjaks loetakse ühe osanikuga OÜ-d, mille bilansimaht on väiksem kui 175 tuhat eurot, müügitulu alla 50 tuhande euro aastas, omakapital suurem kui kohustused ning kus osanik on ühtlasi ka juhatuse liige.
Mikroettevõtja peab 2016.aasta raamatupidamise aastaaruandes avalikustama vaid 2 põhiaruannet (bilanss ja kasumiaruanne) ning avaldama aruande lisades väga piiratud informatsiooni maksimaalselt kuni 3 lisa kaudu. Audiitori positsioonilt vaadates võib sisuliselt öelda, et aastaaruanne muutub formaalsuseks, kuna sellise infohulgaga ei ole kolmandal osapoolel võimalik saada piisavat ülevaadet ettevõtte finantsseisust tegemaks informeeritud järeldusi. Kui mikroettevõtjal ei ole tagatisega pikaajalisi kohustusi, bilansiväliseid ja tingimuslikke kohustusi, juhtkonnale antud laene ega garantiisid ning ei ole toimunud tehinguid omaosadega, piisab vaid viie reaga bilansi ning lühikese kasumiaruande avalikustamisest. Tegevusaruannet koostama ei pea.
Seadusemuudatuse eesmärk on kiiduväärt, aga hetkel on ebaselge, kas mikroettevõtjal tulevikus lühema aruande koostamise eest raamatupidajale vähem maksta tuleb. Võib küll eeldada, et nõutava minimaalses mahus aruande koostamise oskus on jõukohane igale ettevõtjale, eeldades, et ettevõtte bilansi ja kasumiaruande lugemise ja koostamise oskus on omandatud käsikäes äritegevusega. Paraku ei ole veel selge, kas mikroettevõtjatel õnnestub vältida teatud statistikaaruannete (nt. EKOMAR) valimisse sattumist. Seetõttu võib vastukaaluna vähenevale raamatupidamisele statistikaaruannete täitmise maht hoopiski samas ulatuses kasvada, kuna eelnevalt detailsest raamatupidamise aastaaruandest automaatselt statistikaaruannetesse ülekantud andmed ei ole enam kättesaadavad. ja sellisel juhul ei oleks kindlasti tegu halduskoormuse vähenemisega. Loodame siiski, et ettevõtjate koormus andmete esitamisel tulevikus siiski pigem väheneb ning Maksu- ja tolliameti ning Statistikaameti algatus ettevõtjatelt küsitavate andmete esitamise koormuse vähendamiseks saab teoks ning muudab andmete esitamise automaatseks, lähtudes andmeesitaja, mitte andmeid koguva või tarbiva riigiasutuse mugavusest.
Ka väikeettevõtjad saavad nautida lühema aastaaruande esitamise võimalusi. Väikeettevõtjaks loetakse osaühinguid, mille töötajate arv ei ületa 50, varade maht 4 miljonit ja aastakäive 8 miljonit eurot. Nemad peavad esitama tegevusaruande, bilansi ja kasumiaruande ning aruande lisades veidi rohkem informatsiooni. Nii mikro- kui väikeettevõtjatel tasuks kaaluda jätkamist senise aruandeformaadiga, kui lähiaastatel on tõenäoline, et äri kasvab üle piirmäärade ning aruandel on ka teisi kasutajaid, näiteks krediidiasutused.
Artikli lühendatud versioon ilmus 4. veebruaril 2016 Äripäevas.