Ago Vilu, Partner PwC
Äsja alanud Davosi Maailma Majandusfoorumil avaldati järjekorras juba 18. PwC maailma tippjuhtide uuring (PwC Global CEO Survey), mille käigus küsitleti üle 1300 tippjuhi 77 riigist. Samaaegselt ka Eesti juhtide seas läbiviidud küsitluse tulemused on seekord murettekitavamad, kui eelmistel aastatel.
Maailma tippjuhtide kindlustunne on tervikuna jäänud mullusega võrreldes samale tasemele, kuid piirkonniti on toimunud väga olulisi muutusi. Sarnaselt eelmisele aastale uskus 39% maailma tippjuhtidest oma ettevõtte käibe kasvu lähema 12 kuu jooksul. Huvitava trendina on kasvuootused tõusnud mitmetes arenenud riikides, näiteks USAs (46% juhtidest usub käibe kasvu; tõus +10%), Suurbritannias (39%; tõus +12%) ja Saksamaal (35%; tõus +2%) ning langenud arenguriikides nagu Hiina (36%; langus -12%) Brasiilia (30%; langus -12%) või Aafrika (39%; langus -19%). Maailma kõige pessimistlikumalt meelestatud juhid asuvad aga hetkel Venemaal, kus oma ettevõtte käibe kasvu usub vaid 16% vastanuist (langus -37%). Nafta hinna langus on hüppeliselt vähendanud kasvuootusi ka Lähis-Idas (69%-lt 44%-le). Esmakordselt pärast 5-aastast vaheaega hõivas USA ka kõige atraktiivsema välisturu tiitli, möödudes seni esikohta hoidnud Hiinast.
Üldse oli uuringu põhjal tunda teatud pettumust arenevate turgude suhtes. Kuigi nende potentsiaal tundub olevat üüratu, ei lase kõrge korruptsioonitase ja keeruline ärikeskkond (rääkimata sõjalistest konfliktidest) seda realiseerida. Seetõttu on mitmed arenevad turud nö. „ajutiselt riiulile pargitud“, ootamaks majandus- ja poliitilise keskkonna parenemist. Kasvava elanikkonna ja eriti suureneva keskklassi tõttu jäävad need turud ettevõtjatele pikas perspektiivis siiski endiselt ligitõmbavaks.
Eesti juhtide kasvuootused olid kahjuks viimaste aastate madalaimad, vaid 25% oli veendunud oma ettevõtte käibe kasvus alanud aastal (mullu 41%). Sellega langesid Eesti tippjuhtide ootused samasse auku, kus Soome ja Rootsi kolleegid neid juba ees ootasid. Põhjuseid pole raske aimata – enamik meie põhiturgusid on madalseisus, kas Vene kriisi tõttu või sõltumata sellest, samuti on hakanud jahtuma siseturu nõudlus.
Vähenev nõudlus on pannud ettevõtjad taas tõsisemalt innovatsioonile mõtlema. Kui aasta tagasi nähti põhilise kasvuallikana loomulikku kasvu kas kodu- või välisturgudel, siis nüüdseks on hüppeliselt tõusnud nende juhtide arv, kes peavad vajalikuks tulla välja uute toodete ja teenustega. Välisturgudest on oluliselt kasvanud Läti ja Leedu ning langenud Venemaa osatähtsus. Hoolimata madalatest kasvuootustest plaanib ligi pool vastanud Eesti juhtidest sel aastal töötajate arvu suurendada ning umbes veerand vähendada, seega vajalike oskustega tööjõud muutub senisest veelgi suuremaks defitsiidiks. Palgainflatsiooni hiilgeaeg tundub aga möödas olevat – nende ettevõtete arv, kes kavatsevad sel aastal palku tõsta on langenud 90%-lt 72%-le ning enamik palgatõuse jääb alla 5%.
Globaalseks uuringu põhjal selgus, et 56% vastanud juhtidest plaanib lähiaastatel siseneda uutesse tegevusvaldkondadesse. Arenev tehnoloogia vähendab sisenemisbarjääre ning edu aluseks on leida ühisosa ettevõtte põhitugevuste ja kliendi muutuvate soovide vahel. Juhid teavad, et konkurendid teevad seda sama, mistõttu turusituatsioon võib kiiresti tundmatuseni muutuda. Ühe globaalse panga tippjuht nimetas oma suurimaks hirmuks päeva, mil Google’id ja Apple’id peaksid sisenema pangandusturule.
Kriitiliseks eduteguriks peetakse ka hästi toimivate koostöövõrgustike arendamist, kuhu lisaks traditsioonilistele koostööpartneritele (nagu näiteks tarnijad), kaasatakse ka kliendid, teadusasutused ja järjest sagedamini ka konkurendid, et jagada riske, tehnoloogiat, teadmisi ja talente. Piir koostööpartnerite ja konkurentide vahel on üldse hägustumas – konkureerimine ühes valdkonnas ei sega koostööd mingis teises.
Suurima majanduspoliitilise riskina näevad globaalsed tippjuhid seadusandlikku ülereguleerimist, Eesti juhid aga geopoliitilist ebakindlust. Sarnaselt eelmisele aastale on nii maailma kui Eesti juhtide jaoks äririskide nimekirja tipus vajalike oskustega tööjõu leidmine, uute konkurentide sisenemine turule ning muutused tarbijakäitumises ja ostujõus. Kõige suurema tõusu riskide pingereas on aga teinud andmekaitse ja küberrisk – näiteks tervelt 86% USA juhtidest peab seda kõige suuremaks äririskiks üldse. Eesti juhid hetkel küberriski pärast veel liialt ei muretse, võimalik, et meie andmeturve on paremini arenenud, võimalik, et potentsiaalsed ohud pole veel lihtsalt realiseerunud.
Kui uurisime Eesti tippjuhtidelt, millised majanduskeskkonda mõjutavad sündmused avaldavad nende äridele kõige enam mõju, siis mainiti enim arenguid Eurotsoonis ja Venemaal, samuti naftahinna ja valuutakursside kõikumist. Üsna vähe oluliseks peeti märtsivalimiste tulemusi. Seda võib pidada ka ühiskonna küpsuse märgiks – kes iganes peaks valimised võitma, ettevõtjad selles suurt ohtu oma ärile ei näe. Või on asi hoopis selles, et meie ettevõtjad on harjunud lootma ainult iseendale ja mitte valitsusele?
Hinnates valitsuste senist tegevust oldi kõige enam rahul riigi digitaalse infrastruktuuri loomise ning majanduskeskkonna stabiilsuse hoidmisega. Kriitika osaliseks said ettevõtjate vajadustele vastava kutseharidusõppesüsteemi, tõhusalt toimiva avaliku sektori ning kapitalituru loomine. Kõige olulisemate ootustena uuele valitsuskoalitsioonile nimetasid juhid stabiilse, kuid kasvu toetava majanduskeskkonna loomist, avaliku sektori efektiivsuse tõstmist, kutseharidussüsteemi reformimist ja konkurentsivõimelist maksusüsteemi.
Artikli lühendatud versioon ilmus 26. jaanuar 2015 Äripäevas.