Urmas Kaarlep
Viimasel ajal on seoses mitmete riigi osalusega äriühingute/ettevõtete majandustulemuste ja –tegevuse arutamise valguses taas üles tõusnud küsimus nende ettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmete rolli ja vastuste osas. Kas siis, kui riigi omanduses olev äriühing on kahjumis, on ettevõtte nõukogul õigus või kohustus juhatuse liikmed ametist vabastada? Missugune on nõukogus istuva riigi esindaja vastutus ja kelle ees?
Äriühingu nõukogu liikme rolli ja vastutuse sätestab Äriseadustik. Kokkuvõtlikult, nõukogu planeerib äriühingu tegevust, korraldab selle juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. See tähendab, et nõukogul on õigus anda juhatusele korraldusi juhtimise korraldamisel ning kinnitada need tehingud, mis väljuvad ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest. Selleks, et nõukogu saaks oma kohustusi ellu viia, on nõukogu liikmetel õigus tutvuda kõikide dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, ettevõtte tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Kusjuures aruandeid ja teabe esitamist võib nõuda nõukogu iga liige, sest igal nõukogu liikmel on kohustus teha oma tööd „korraliku ettevõtja hoolsusega“. Nõukogu on aruandev omanike üldkoosoleku ees, s.t. et kõik nõukogu liikmed on vastutavad kõikide omanike ees. Nõukogu liikme vastutus tekib oma kohustuste rikkumisega äriühingule tekitatud kahju kaudu. Samas ei saa raamatupidamisliku kahjumiga lõppenud majandusaastat sugugi lugeda kohe äriühingule kahju tekitamiseks.
Kui tegemist on kas riigi äriühingu või riigi osalusega äriühinguga, reguleeritakse nende juhtimist täiendavalt Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduses sätestatud meetmete abil. Sellisel juhul määratakse riigi (omaniku) huvisid kaitsma esindaja, kes äriühingu juhtorgani (kas siis juhatuse või nõukogu) liikmena on kohustatud täitma teda määranud või selleks ettepaneku teinud isiku antud suuniseid ning näiteks teavitama teda äriühingu kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või olulisi tagajärgi omada võivaid tehinguid. Sama seadus reguleerib, et eesmärgiga tagada seaduslik ja otstarbekas tegevus nendes äriühingutes, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, on äriühing kohustatud tagama sisekontrolli süsteemi toimimise ja selleks kas moodustama siseaudiitori ametikoha või korraldama siseaudiitori teenuse sisseostmise ning lisaks teatud tingimuste korral (käive, varade maht või töötajate arv suurem kui sätestatud piirmäär) moodustama ka auditi komitee, mille ülesandeks on nõukogu nõustamine sh. raamatupidamise korraldamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Samasuguse kohustuse paneb ka näiteks Euroopa Liidu 8.direktiiv avalikele ehk börsil noteeritud ettevõtetele, mille puhul on auditi komitee peamiseks ülesandeks aktiivse rolli ja vastutuse võtmine nii äriühingu finantsaruandluse kvaliteedi, sisekontrolli kui ka juhtkonna-poolsete pettuste avastamise ja vältimise eest.
Miks kõik eelnev on oluline riigi omanduses oleva äriühingu nõukogu liikme rolli selgitamisel? Oluline on teada ja meeles pidada, et riigi osalusega ettevõtte nõukogu liikmed ei ole otseselt vastutavad ettevõtte kasumlikkuse eest, vaid peavad eelkõige aktiivselt teostama järelvalvet juhatuse tegevuse, sealhulgas juhtkonna võimalikke pettusi avastava sisekontrollisüsteemi juurutamise, osas. Kokkuvõtlikult, nõukogul on kohustus õigeaegselt välja vahetada see juhatus, kes oma ülesannete täitmisel on kas ebapädev, üritab moonutada finantsaruandlust või lihtsalt laisk. Kui aga riigi osalusega äriühingu nõukogu hakkab juhatust välja vahetama tuues põhjuseks ainult juhatuse suutmatuse piisavalt kasumlikku majandustegevust arendada tingimustes, kus see ei pruugigi olla võimalik, on tegemist pelgalt patuoina otsimisega.
Artikkel ilmus Eesti Päevalehe Ärilehes 17. oktoobril 2007
