Villi Tõntson
Aasta lõpp on traditsiooniliselt kokkuvõtete tegemise ja tulevikku vaatamise aeg ning aasta viimane Ärilehe number on Eesti äriühinguid puudutavate maksude üle mõtisklemiseks ka päris paslik koht.
Äriühingute maksud on Eestis üldjuhul pigem raamatupidaja kui juhtkonna teema, kuid lõppeval aastal jõudsid siirdehinnad, ehk kohustus kasutada turuhinda kõikides tehingutes seotud isikutega, ka paljude ettevõtete juhatuste päevakavasse. Tulevik näitab, kui põhjalik maksumaksja peab olema, et siirdehindade turuväärtuse dokumenteerimise nõudmisi täita, ning kui sisuliselt maksuhaldur läheneb võimalike kasumisiirete maksustamisele. Selge on, et tegu on kõige koormavama maksuarvestust puudutava nõudega, mis Eesti ettevõtetele seni seatud on.
Kui 2007. aasta oli Eestis siirdehindade aasta, siis 2008. aasta saab olema ettevõtte tulumaksu aasta. Tahtmata vähendada rahandusministeeriumi pingutusi Euroopa nõuetele vastava ettevõtete tulumaksu süsteemi väljatöötamisel, jääb mulle ning ilmselt nii mõnele teiselegi selgusetuks, millist eesmärki täitis siis liitumislepingus antud lubadus lõpetada kasumi jaotamise maksustamine, kui me nüüd sellega de facto jätkame. Ka ei saa värskeid Euroopa Kohtu lahendeid lugedes täit kindlust, et kurja juureks olnud kinnipeetava maksu definitsioon lõplikult ümber lükatud on.
Saades suurepäraselt aru soovist säilitada Eestile palju tuntust toonud investeeringute tulumaksuvabastus ning sellest, et süsteemi muutmiseks vajalik aeg on tänaseks tegelikult otsa saanud, soovitaks jätkuvalt, kas siis täna või veidi pikemas perspektiivis, kaaluda ka n-ö puhtalt lehelt alustamist. Eesmärk võiks olla töötada Eesti jaoks välja maksusüsteem, mis on atraktiivne tänast olukorda silmas pidades. Aastast 2000 on rahvusvahelisel tasandil palju muutunud ning mitmed riigid on tutvustanud uusi meetmeid investeeringute meelitamiseks. Juba ammu ei otsi rahvusvaheline kapital võimalust tulumaksu edasilükkamiseks, mäng käib madalaima võimaliku efektiivse määra nimel. Ja väike maks kasumitelt, mida praegu üldse Eestisse ei tooda, võiks olla oluliseks abiks Eesti eelarvele.
Kui Eesti siiski säilitab oma otsusekindluse ning jätkab hoolimata võimalikust rikkumismenetlusest eelmisel nädalal avalikustatud tulumaksuseaduse muudatustega, tuleks kindlasti kaaluda vabastusmeetodi laiendamist ka kasule oluliste osaluste müügist. Peale viidatud tulumaksuseaduse muudatuste jõustumist 2009. aastal on vabastus tingimata vajalik majandusliku topeltmaksustamise vältimiseks. Ka maksusüsteemi atraktiivsuse tõstmise seisukohalt oleks see välisinvestorite jaoks oluline samm.
Kui seadusloome poolelt võib 2008. aasta võtmesõnaks saada selgusetus tulumaksu tuleviku suhtes, siis konkreetsete tehingute osas on alates 1. jaanuarist oodata olulist põhimõttelist nihet paremuse poole. Kauaoodatud siduvad eelotsused peaks lahendama praegu Eesti ettevõtjat sageli vaevava mure maksuseaduste mitmetimõistetavuse, maksuhalduri tõlgenduste ebamäärasuse ning võimaliku muutumise osas.
Usun siiralt, et meie partnerid Maksu- ja Tolliametist võtavad küsimustele vastamist tõsiselt ning ei hakka vähegi keerulisemate või ebamugavamate olukordade puhul pugema formaalsete põhjenduste taha sisulisest vastamisest hoidumiseks – selgus on maksumaksja jaoks äärmiselt oluline.
Artikli lühendatud versioon ilmus Eesti Päevalehe Ärilehes 19. detsembril 2007
