Uuring: Eesti riigil pole aimugi oma teenuste keerukusest

Janar Linros, PwC Advisory vanemkonsultant

Avaldatud Postimehes 4. juunil 2017
 


PwC uuringust selgus, et sageli pole riigil avalike teenuste pakkujana aimugi, kui keeruline tema teenus tarbijale on.

PwC uuris, kuidas riigisektor avalike teenuste osutamisega inimestele ja ettevõtetele kaasnevat halduskoormust jälgib ning leidis, et sageli pole teenusepakkujal aimugi, kas ja kui keeruline teenus tarbijale või riigile infot esitavale inimesele või ettevõttele on. Tegu on suletud ringiga: avalike teenuste kasutamise halduskoormust ei mõõdeta – seetõttu ei saa arendusprojekti eesmärgiks seada mõõdetavat halduskoormuse muutust – mistõttu pole ka võimalik vastava eesmärgi saavutamist hinnata.

Andmete puudus sunnib minema kergema vastupanu teed – kui õigusloome käigus tehakse mõjuanalüüs, kasutatakse ka standardkulu mudelit, et näidata õigusloome muudatuse mõju teenust osutavate ametnike koormusele, aga teenuse tarbijale rakenduvat halduskoormust ei määrata, kuna seda ei mõõdeta. Parimal juhul lisatakse projekti eelanalüüsile eksperdi üldsõnaline seisukoht, et «projekti tulemusel võib eeldada halduskoormuse vähenemist», aga kas ka tegelikult ja mil määral, seda me tõenduspõhiselt sageli teada ei saa.

PwC uurimisrühm tõi välja, et halduskoormus ei hakka enne oluliselt vähenema, kui seda hakatakse mõõtma, mõõtetulemusi võrdlema ning avalikustama. Ilma selleta pole võimalik saavutada riigi avalike teenuste läbipaistvust, seada mõõdetavaid ja kontrollitavaid eesmärke muudatuste planeerimisel ja selgitada nende muudatuste vajalikkust avalikkusele. Lisaks on halduskoormuse info vajalik tulemuseelarvestamises, teenuste arendamisel ja õigusaktide mõjude hindamises. Kõik need protsessid peaksid olema sünkroniseeritud, siis on kogutavatel andmetel rohkem kasulikku kasutust.

On paratamatu, et halduskoormuse vähendamiseks vajalik mõõtmine lühikeses perspektiivis halduskoormust suurendab, mistõttu tuleb vajalikku ulatust iga teenuse osas põhjalikult kaaluda. Samuti tuleks mõõtmise käigus lähtuda põhimõttest, et teenuste tarbijatelt küsitakse vaid neid andmeid, mida muudest allikatest pole võimalik saada. Juhul kui teenuse omanik on sunnitud andmete saamiseks teenuste tarbijaid küsitlema, tuleks igal juhul eelistada valimi moodustamist kõigi tarbijate küsitlemisele. Halduskoormuse mõõtmiste mõistlikuks sageduseks on kord aastas.

Vaja on ühtset metoodikat

Uuringu käigus leiti ka, et peamised põhjused, miks teenuste halduskoormust ei mõõdeta, on lisaks otsese kohustuse puudumisele ka oskuste ja sobivate metoodikate puudumine ning infokohustuse täitjate infohalduse ebapiisav küpsustase.

Rõhutati, et on väga oluline, et avaliku sektori teenusepakkujad oma halduskoormust mõõdaksid ja teeksid arvutusi ühtsetel alustel, nii et need oleksid võrreldavad. Neist eelistatavaim võiks mõningatele puudustele vaatamata olla standardkulu meetod. Näiteks võiks sellel mudelil põhinev majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud halduskoormuse kalkulaator juba praegu olla koormuse arvutustulemuste standardimiseks hea abivahend, kuid seda pole kasutajad veel paraku omaks võtnud.

PwC tulevikupildis oleks halduskoormuse monitooring kolmeetapiline protsess, kus toimub ühtselt kokku lepitud metoodika alusel halduskoormuse mõõtmine, mõõteandmete töötlemine ja halduskoormuse andmete levitamine. Kokkulepped metoodika osas võimaldavad tagada maksimaalse andmete võrreldavuse monitooringu protsessides ja mõju analüüsides.

Mõõka vibutades tuleb ettevaatlik olla

Praegune olukord pole kiita, ent siiski ka mitte lootusetu. PwC analüüsis tõusevad heade eeskujudena esile näiteks projektid Maksuamet 2020, Aruandlus 3.0 ja KOTKAS, milles on näha selget eesmärki vähendada teenuse tarbijate halduskoormust. Need uuenduslikud ja mõjusad lahendused võivad Eesti e-riigi kuvandile taas uut hoogu anda ka rahvusvahelises plaanis. Samuti on valitsus asendamas ajale jalgu jäänud riigiasutuste asjaajamiskorra ühtseid aluseid oluliselt kaasaegsema ja kodanikukesksema teenuste korraldamise ja teabehalduse alustega.

Halduskoormuse mõõtmisel  tuleb olla mõistlikult ettevaatlik, et mõõka vibutades mitte enda jalgu alt ära lõigata – mitte mingil juhul ei tohi halduskoormuse mõõtmine kujuneda teenuse tarbijate jaoks ülemäära koormavaks. Kuid mõõtmisest saadav tulu kaalub igal juhul kulu üles.

Projekti «Halduskoormuse monitoorimise eelanalüüs» rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi struktuuritoetustest avalike teenuste koosvõime loomise programmis.