Eesti peenhäälestus või Läti eksperimenteerimine – mida juhid eelistaksid?

Ago Vilu, PricewaterhouseCoopers AS juhtivpartner

Avaldatud Äripäevas 13.02.2017

PwC tutvustas Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumil järjekordse, arvult juba 20nda üleilmse tippjuhtide uuringu ’PwC Global CEO Survey’ tulemusi, mille käigus küsitleti seekord 1379 tippjuhti 79 riigist. Samaaegselt globaalse uuringuga viisime küsitluse läbi ka kolme Balti riigi tippjuhtide seas, millele vastas kokku 321 tippjuhti, sh 93 Eestist, 123 Lätist ja 105 Leedust. Kui globaalse uuringu tulemused seekord põrutavaid üllatusi ei pakkunud, siis Baltikumi tippjuhtide vastustest koorus välja nii mõndagi mõtteainet. 

Kui viimastel aastatel on Eesti majanduskasv oma lõunanaabritest pisut madalam olnud, siis tippjuhtide uuringu põhjal võiks see trend juba lähiajal lõppeda – Eesti juhid olid oma Balti ametivendadest oluliselt optimistlikumad. Kui Eesti juhtidest pidas oma ettevõtte käibe kasvu alanud aastal tõenäoliseks 83%, siis Lätis arvas samamoodi 64% ja Leedus 67% juhtidest. Eesti juhtidest plaanis töötajate arvu suurendada 58%, samal ajal kui Lätis ja Leedus vaid pisut üle kolmandiku juhtidest.

Kui Eesti juhid nägid oma suurimate ekspordi turgudena jätkuvalt Soomet, Rootsit ja seejärel lõunanaabreid, siis ligi pool Läti juhtidest nägi suurimat kasvupotentsiaali just Eesti turus – ka meie võime kellelegi atraktiivsed olla! Kui Eesti tippjuhtide põhiliseks ootuseks oma valitsusele on innovaatilise ja majanduskasvu toetava keskkonna loomine ning vajalike oskustega tööjõu tagamine, siis tervelt 87% Läti juhtidest peab olulisimaks prioriteediks tõhusa ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi loomist ning 60% varimajandusega võitlemist.

Kõige suurema üllatuse pakkuski Eesti ja Läti tippjuhtide hinnang oma riikide maksusüsteemidele. Kuigi meie maksusüsteemist kõneldes on viimasel ajal sageli väidetud, et „mis tõi meid siia ei vii meid enam edasi“, ei olnud uuringus osalenud Eesti tippjuhid sugugi seda meelt, et meie maksusüsteem vajaks pea peale pööramist. Ligi kaks kolmandikku (63%) pigem nõustub või nõustub täielikult, et Eesti maksusüsteem töötab üldjoontes hästi ja ei vaja põhimõttelisi muudatusi. 

Vaid 35% Eesti tippjuhtidest eelistaks praegusel kujul toimivat dividendi maksu asendada traditsioonilise kasumilt makstava tulumaksuga ning ka rohkemate maksuerisuste sisseviimist toetab vaid 34% vastanuist. Jätkuvalt on usaldus maksuameti vastu kõrge ning tervelt 84% küsitluses osalenuist oleks nõus andma maksuametile rohkem infot, kui selle tulemuseks oleks varimajanduse vähenemine ühiskonnas. Valdav enamik tippjuhte (75%) näeb peamist võtit selleks, kuidas Eesti ettevõtete konkurentsivõimet suurendada, maksukoormuse üldises vähendamises, süsteemi radikaalselt muutmata. 

See kõik on tugevas kontrastis Läti tippjuhtide hinnanguga nende maksusüsteemile – tervelt 93% (!) vastanud juhtidest leidis, et Läti maksusüsteem vajab põhimõttelisi muudatusi ja vaid 4% pidas seda sobivaks. Kui Eestis on vaid 14% juhtidest kaalunud maksusüsteemi tõttu oma ettevõtluse viimist mõnda teise riiki, siis Lätis on taoline mõte peast läbi käinud lausa 79%-l ettevõtjatest! 

Kui Eesti meedias on Läti maksueksperimentidele jagatud ohtralt kiidusõnu, siis Läti tippjuhid ei paista seda vaimustust sugugi jagavat. Pigem on nad väsinud pidevatest muudatustest ja ootaksid stabiilset maksusüsteemi, mida võiks siis igavalt ’peenhäälestada’. Kõik pole kuld, mis kaugelt hiilgab ja kas on vaja parandada vaasi, mis veel väga katki ei ole, võib seekordse uuringu tulemused vanasõnadega kokku võtta.