Kaks kolmandikku Eesti juhtivatest ettevõtetest on koondanud, üks kolmandik vähendanud palku

PRESSITEADE

15. juuni 2009

Kaks kolmandikku Eesti juhtivatest ettevõtetest on koondanud, üks kolmandik vähendanud palku

AS-i PricewaterhouseCoopers poolt Eesti juhtivate ettevõtete ja organisatsioonide seas läbi viidud ekspress-uuringu andmetel on viimase 6 kuu jooksul töötajaid koondanud 2/3 ning põhipalka vähendanud 1/3 küsitletud ettevõtetest. Tulemustasusid ning muid rahalisi ja mitterahalisi hüvesid on kärpinud ligi pooled vastanuist.

Mai lõpus Eesti ettevõtete tipp- ja finantsjuhtide seas läbiviidud küsitluses uuriti kui palju on ettevõtted juba vähendanud või kavatsevad vähendada erineva ametitasemega töötajate põhipalka ning rakendanud muid kokkuhoiumeetmeid nagu näiteks tulemustasu, erinevate preemiate ja mitterahaliste hüvede kärpimine, sundpuhkus, osaline tööaeg ja koondamine. Mõnevõrra üllatuslikult on veel terve rida selliseid ettevõtteid, kus ei ole olnud vajadust radikaalseid tööjõukulu kärpeid läbi viia.

2/3 ettevõtetest on vähendanud või vähendamas töötajate arvu, ligi 1/3 on rakendanud osalist tööaega või sundpuhkust

Küsitluse tulemusena selgus, et 66% vastanutest on juba koondanud või plaanivad lähiajal koondada oma töötajaid. Sealhulgas 36% on koondanud kõikide ametipositsioonide töötajaid, 23% eelkõige lihttöötajaid ning 6% eelkõige spetsialiste ja juhtkonna liikmeid. 34% vastanutest ei ole vähendanud ega plaani lähiajal oluliselt vähendada töötajate arvu.

Sundpuhkust on rakendanud 28% ettevõtetest, nendest omakorda umbes pooled kuni 1 nädal töötaja kohta ning pooled rohkem kui 1 nädala töötaja kohta. Osalist tööaega on rakendanud 30% ettevõtetest.

1/3 ettevõtetest on vähendanud põhipalku

Pisut üllatuslikuna selgus, et põhipalku on vähendanud vaid ligikaudu 1/3 ettevõtetest. Kõige sagedamini on põhipalku vähendatud keskastme juhtidel (38% vastanuist) ja kõige harvem lihttöötajatel (27% vastanuist). Valdavalt on põhipalka vähendatud kuni 10% (ligikaudu 2/3 palka vähendanud ettevõtetest) ja ainult üksikutel juhtudel rohkem kui 20%. Küsitletud ettevõtetest on enamik plaanitud palgakärped juba läbiviinud, kuna ainult kümnendik vastanuist plaanib teha palgakärpeid järgmise 6 kuu jooksul.

PwC juhtivkonsultant Jüri Etverk kommenteeris uuringutulemusi: „Tõik, et palgakärped juhtivates ettevõtetes on puudutanud pigem keskastme juhte ja spetsialiste ning kõige vähem lihttöötajaid, võib esmapilgul tunduda üllatav, ent peegeldab tõenäoliselt tendentsi, et nõudluse langedes on ettevõtted lihttöötajaid pigem koondanud, kuna vajadus nende järgi sõltub otseselt turu mahust. “ Etverki sõnul võib lihttöötajate palgakärbe põhjustada neile reaalseid toimetuleku probleeme ning olulist moraali, motivatsiooni ja töötulemuste langust ettevõttes. Lisaks ärilistele kaalutlustele tunnetavad ettevõtete juhid ka sotsiaalset kohustust ning kärbivad palku pigem paremini tasustatud juhtkonnal ja tipp-spetsialistidel kui tavatöötajatel.


40% ettevõtetest on vähendanud tulemustasusid ning muid hüvitisi

Tulemustasusid on vähendanud või otsustanud vähendada 38% ettevõtetest, enamasti jääb vähendus alla 20%. Mitmesuguseid muid rahalisi hüvitisi (näit. jõulupreemiaid ja puhkusetoetusi) on vähendanud või otsustanud vähendada 40% vastanutest. Enamasti jääb saavutatud kokkuhoid kogu tööjõukulust alla 5% (58% juhtudest) või vahemikku 6-10% (21% juhtudest).

Mitterahalisi hüvitisi nagu auto, kütuse, parkimise ja mobiiltelefoni kompensatsiooni on vähendanud või otsustanud vähendada 38% ettevõtteist. Ka mitterahaliste hüvitiste kärpimisest saavutatud kokkuhoid jääb enamasti alla 5% kogu tööjõukulust (59% juhtudest), kuigi on ka ettevõtteid, kus sel teel on kokku hoitud üle 20% kuludest.

Jüri Etverki sõnul tajuvad töötajad hüvitisi sageli väärtuslikemana kui need tegelikult on ning nende kärpimine ei anna sageli piisavat rahalist efekti võrreldes sellega kaasneva demotiveeritusega. „Samas on muidugi erandeid, kus kõikvõimalike hüvitistega on liiale mindud ning seda kajastas ka uuring – pea kolmandikul kärpijatest moodustas hüvitiste maht üle 20% palgafondist“, lisas ta.

PwC vastutava partneri Ago Vilu sõnul ei ole ühte imerohtu, mis toimiks kriisi vastu paremini kui teised. „Vähenenud nõudlus võib tingida vajaduse töötajate koondamiseks, langenud müügihindadega toime tulemiseks võib osutuda möödapääsmatuks palga või muude hüvitiste kärpimine. Vajaliku kokkuhoiu võib saavutada ka sisemiste protsesside ülevaatamise ja tõhustamisega. Kindel on aga see, et mitte midagi tegemist võivad endale lubada vaid need, kelle äri on kriisi suhtes immuunne – neid on aga tänasel päeval väga vähe.“


Taustaks:
Ekspressuuring muudatustest Eesti tipp-ettevõtete palgapoliitikas viidi läbi mai viimasel nädalal. Vastused saadi 48 ettevõtte ja organisatsiooni tipp- ja/või finantsjuhilt, 67% vastanud ettevõtte aastane müügikäive ületab 200 miljonit krooni ning 69% töötajate arv on üle 100.

PricewaterhouseCoopers (www.pwc.com) on maailma suurim avalikule ja erasektorile professionaalseid ärinõustamisteenuseid pakkuv organisatsioon. Kasutades 153 riigis töötava rohkem kui 155 000 inimese teadmisi ja oskusi, aitab PwC oma klientidel luua väärtust, suurendada usaldust ning anda turule tõeseid sõnumeid oma tegevuse kohta. Eesti PricewaterhouseCoopers’is töötab ligi 100 oma ala professionaali.


Lisainfo:
Kaire Lehtsaar
PricewaterhouseCoopers’i turundusjuht
kaire.lehtsaar@ee.pwc.com
tel 614 1800