Millal saabub finantstõe hetk?

Kiiremini! Kvaliteetsemalt! Efektiivsemalt! Praeguses majanduskeskkonnas on need loosungid muutunud ettevõtete jaoks juba lausa kohustuslikuks. Vajadus kiirema ja kvaliteetsema finantsinfo järele üha suureneb: ettevõtte juhtkond vajab finantsandmeid igapäevaste juhtimisotsuste tegemiseks, analüütikud ja investorid eeldavad ajakohast ning usaldusväärset aruandlust, samal ajal tõuseb surve kulude kokkuhoiule.

Sellel trendil on otsene mõju ka Eesti ettevõtetele: märkimisväärne osa keskmisi ja suurettevõtteid on välisomanduses ning peavad arvestama kontserni emaettevõtte aruandlustähtaegadega. Samuti on varasemaid aruandlustähtaegu vaja arvesse võtta neil ettevõtetel, kes plaanivad börsil noteerida aktsiaid või võlakirju. Vajadus ettevõtte aruandlusprotsessi kiirendada võib tuleneda ka omanike või tegevjuhtkonna vahetusest.

Suurtes ja keskmistes ettevõtetes kulub kuu lõpetamisele ja aruande valmimisele keskmiselt 10–20 päeva, maailmaklassi ettevõtetes on suudetud see protsess viia 2–5 päevani. Tuginedes PricewaterhouseCoopers’i (PwC) poolt rahvusvaheliste suurettevõtete tippjuhtide seas läbi viidud uuringule, kasutavad ligikaudu 46% Euroopa ja 78% USA ettevõtete tippjuhtidest erinevaid indikatiivseid näitajaid enne lõplike finantsaruannete valmimist, samal ajal kui ligikaudu 20% Euroopa ja 10% USA tippjuhtidest toetub vaid valminud finantsaruannetele. Seega sõltub siiski üsna märkimisväärne hulk juhte otsuste tegemisel ettevõtte finantsaruandluse valmimise kiirusest ja usaldusväärsusest ja 20 päeva vanune finantsinfo on tihti juba lootusetult aegunud.

Mida teha? Üheks lahenduseks, mis ei nõua ei märkimisväärseid rahalisi investeeringuid ega ka aega, on PwC poolt väljatöötatud metoodika SmartClose. See metoodika identifitseerib aruandlusprotsesside tõhustamiseks kõige efektiivsemad ja lihtsamad võimalused, mis omakorda võimaldab saada ajastatumat ja usaldusväärsemat finantsinfot. Abi võib olla nt andmesisestuse automatiseerimisest, ebaefektiivsete ja liigsete tegevuste elimineerimisest või aruandlusformaatide ja protseduuride standardiseerimisest. Võimalusi on veelgi.

Metoodika fookus on suunatud nii organisatsioonistruktuuri kui ka olemasolevate protsesside ja süsteemide tõhustamisele ning optimeerimisele. Järeleproovitud meetodeid ning tegevusvaldkonna kogemust kasutades hinnatakse ettevõtte võtmetegevusi ja protsesse, võrreldakse neid parima praktikaga ning leitakse olulisemad kitsaskohad. Seejärel koostatakse detailsed soovitused ja nende rakendamise plaan (ajakava, tegevused) ning juurutatakse kavandatud muudatused.

SmartClose metoodikat rakendanud ettevõtted on suutnud aruandlusprotsessile kuluvat aega lühendada keskmiselt 40% ja vähendada protsessis tekkivate vigade tõttu ümbertehtava töö mahtu ligi 20%. Vähenenud on ületunnitööd. Seda on saavutatud ilma märkimisväärsete muudatusteta IT-süsteemides, keskendudes eelkõige finantsaruandluse koostamise protsessile.

Aruandluse valmimise arvelt võidetud aeg jätab ettevõtte finantsosakonnale ja juhtkonnale rohkem aega finantstulemuste analüüsimiseks, tõlgendamiseks ja hindamiseks. Niisamuti pakub efektiivsem protsess võimalusi kulusid kontrollida ja kokku hoida.

Pea igas Eesti ettevõttes on arenguruumi nii finantsaruandluse protsesside paremaks juhtimiseks kui ka nende kiiruse ja kvaliteedi tõstmiseks. Ja nagu näitab meie kogemus, on aruandluse tähtaegu võimalik lühendada suhteliselt lihtsate muudatuste abil.


Artikkel ilmus Eesti Päevalehe Ärilehes 21. mail 2008