Majanduskriisi mõjude hindamine on juhtkonna tänane prioriteet
10. detsember 2008
EPL Ärileht
Relika Mell,
PricewaterhouseCoopers juhtivaudiitor
Veel mõnda aega tagasi oli enamiku Eesti ettevõtete juhtide jaoks maailmas alanud majanduskriis midagi kauget ja võõrast. Tänaseks on paljud oma arvamust korrigeerinud. Eksperdid usuvad, et üleilmne mõõnaperiood ei ole veel oma sügavaimasse punkti jõudnud ja ennustavad kauakestvat majanduslangust. Uskuda sellises situatsioonis, et „mina ja minu ettevõte jääb sellest puutumata“, oleks jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine.
Seega, kui ettevõtte juhtkond pole veel kriisi mõju oma äritegevusele kriitiliselt hinnanud, on viimane aeg seda teha! Kaasama peaks ka ettevõtte nõukogu, kelle ülesandeks on omaniku nimel juhtkonna üle sõltumatu järelvalve teostamine.
Kriis mõjutab nii ettevõtete äritegevust kui ka finantsaruandeid. Juhid peavad kriitiliselt hindama, kas praegused juhtimis- ja finantssüsteemid ning äriprotsessid ikka vastavad uuele olukorrale ning vajadusel viima sisse radikaalseid muutusi, et ellu jääda.
Järgnevalt mõned teemad, mille peale juhid peaksid muutunud majandusolukorras mõtlema, et tulla toime ettevõtet mõjutavate riskidega ning osata vastu võtta õigeid ja informeeritud otsuseid.
Likviidsuse ja äritegevuse finantseerimisega seotud riskid
Viige läbi konservatiivsed rahavoogude prognoosid veendumaks, et ka negatiivsete stsenaariumite puhul on piisav likviidsus tagatud.
Hinnake laenude refinantseerimise vajadust ja võimalusi ning intressimäärade muutuse mõju rahavoole. Vaadake üle laenulepingu tingimused, pöörates erilist tähelepanu olukordadele, mil laenuandjal on õigus laen ennetähtaegselt tagasi kutsuda (nt mõne suhtarvu mittevastavuse korral laenulepingus fikseeritule). Hinnake selliste olukordade tekkimise tõenäosust ning koostage plaan nende ennetamiseks.
Hinnake olemasolevate krediidiriski kontrollide ja jälgimise protseduuride piisavust praeguses situatsioonis, pannes põhirõhu võlgnike maksevõime muutuse õigeaegsele tuvastamisele.
Hinnake regulaarselt lühiajaliste rahapaigutuste likviidsust ja hajutage riske.
Varade väärtuse hindamisega seotud riskid
Pöörake senisest suuremat tähelepanu varade (sh firmaväärtuse, kinnisvara, finantsvarade) väärtuse hindamisele, kuna majanduskriis on indikatsiooniks väärtuse võimalikust langusest. Vaadake üle hindamismetoodika. Mittelikviidsel turul pole enamasti võimalik hinnata väärtust tuginedes võrreldavatele tehingutele. Selle asemel tuleb kasutusele võtta keerulised hindamismudelid, samas on mudeli sisendite määramine piiratud tehingute olukorras raskendatud.
Veenduge, et varade puhul, mille hindamisse tuleb kaasata väline sõltumatu ekspert, on eksperdid tänases turusituatsioonis üldse valmis hinnangut andma.
Hinnake varude tõenäolist neto realiseerimismaksumust. Normaalne realiseerimisaeg on pikenenud ja sellest tulenevalt varude müügilt tulevikus saadava raha väärtus madalam. Arvestage võimalikke probleeme realiseerimistähtaegadega ja sellest tulenevat kahju.
Juhtimise ja kontrollikeskkonnaga seotud riskid
Hinnake ettevõtte infrastruktuuri ja personali adekvaatsust kriisisituatsioonis toimetulekuks, sh juhtkonna ning siseauditi kompetentsi ja võimekust. Olulisemaks on muutunud ettevõtte järelvalvestruktuuri roll ja efektiivsus. Tingituna osapooltele tekkinud survest on suurenenud pettuse risk.
Hinnake ettevõtte sõltuvust olulisematest kolmandatest osapooltest- klientidest ja tarnijatest (nt milline on kriisiplaan kui oluline allhankija ei täida oma kohustusi).
Hinnake, kas sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused on läbinisti teada ja arvesse võetud, eriti punktides, mis rakenduvad kui üks osapool lepingutingimusi rikub või lepingu katkestab.
Juhtkonnapoolne hinnang kriisi mõjule on oluline mõistmaks, milline on tegelikult ettevõtte majanduslik tervis, millised on võimalikud ohud ja millised tegurid nende realiseerumist kõige enam mõjutavad. See aitab juhtkonnal keskenduda kõige olulisematele teemadele jätkusuutliku tegevuse huvides, et kriisist võimalikult edukalt välja tulla.