Finantsjuht – tugifunktsiooni pakkujast äripartneriks

Eesti ettevõtete finantsjuhtide roll on läbinud viimaste aastate jooksul teatava arengu suurema strateegilise kaasatuse suunal, nagu näitab PricewaterhouseCoopers’i poolt sel aastal läbi viidud uurimus. Suurenenud osalemine ettevõtte juhtimises eeldab ka põhjalikumat finants- ja mittefinantsandmete analüüsi ning selle kättesaadavuse tagamist juhtkonnale.

Uurimuses osalenud finantsjuhid tõdesid, et nende osalus organisatsiooni strateegilises juhtimises on märgatavalt kasvanud läbi suurema kaasatuse äriliste otsuste langetamisse. Sarnaselt Prantsusmaal ja Tšehhis läbi viidud uurimustele, on ka Eesti finantsjuhtide roll muutumas peamisest tugifunktsiooni pakkujast ettevõttes pigem äripartneriks olemise suunal. Seeläbi on finantsjuhtide ülesandeks tuua ettevõttele lisaks muule ka strateegilist väärtust.

Finantsjuhtide rolli muutumine on osaliselt põhjustatud ka tänu laienevale finantsfunktsiooni komponentide sisseostmisele (nt. nõuete menetlemine) kui ka üldiste finantsosakonna funktsioonide laienemisega.

Teiseks märkimisväärseks trendiks on suunitlus põhjalikuma andmeanalüüsi poole, mis avaldub ettevõtte tulemuslikkuse juhtimises ning aruandluses. Tulemuslikkuse juhtimise puhul on populaarseimateks meetoditeks Eesti finantsjuhtide seas tasakaalus tulemuskaart (ingl. k. Balanced Scorecard), tegevuspõhine kuluarvestus ning võrdleva analüüsi (ingl. k. benchmarking) teostamine. Viimane eeldab endast nii analüütilist võrdlust turu trendide ja sektori liidrite parima praktikaga kui ka ettevõtte sisemist analüüsi. Organisatsioonisisestele näitajatele keskendumine võrdlevas analüüsis on Eesti finantsjuhtide sõnul tähtsal kohal, kuna andmed on sel puhul lihtsamini kättesaadavad ja omavahel võrreldavad ning seeläbi on ka tulemused usaldusväärsemad.

Aruandluses on vajadust põhjalikuma andmeanalüüsi järele näha ka kasvavast huvist mittefinantsilise informatsiooni vastu kuigi see on peamiselt põhjustatud regulatiivsetest nõuetest (nt. keskkonnainformatsiooni avaldamine). Lisaks on üha olulisemaks saamas finantsandmete tõlgendamine juhtkonna tarbeks, mitte pelgalt nendega varustamine.

Siin seisneb ettevõtte juhtimisele ka reaalne oht. Ühelt poolt eksisteerib surve raporteerimise tähtaegade lühendamiseks, mis on põhjustatud kiiresti muutuvatest äritingimustest. Teisalt aga vajadus kvaliteetsema aruandluse sisu loomiseks põhjalikuma andmeanalüüsi näol. Need osaliselt vastukäivad sihid võivad omakorda põhjustada andmekvaliteedi langust juhatuse aruandluses ning seeläbi ohustada ettevõtet halbade juhtimisotsuste tegemise kaudu.

Kokkuvõttena võib öelda, et finantsjuhtide roll on muutumas strateegilisemaks, pakkudes rohkem aruandluse taga paiknevat analüüsi ning olles seeläbi rohkem kaasatud otsuste tegemisse juhtkonna tasandil. Samas ei tohi ettevõtted unustada ka andmekvaliteedi olulisust ning aruandluse selgust.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe Ärilehes 21. novembril 2007